põhjused. Sisekontroll võib ettevõttes toimida väga erineva kvaliteediga, ja seetõttu on alati võimalus, et see ei kõrvalda olulisi vigu. Sisekontrolli hindamisel peaks audiitor selgitama, kas juhtkond teadvustab selle vajadust, ning kas seda selgitatakse ka töötajatele. Mida tõhusamaks hindab audiitor sisekontrolli, seda väiksemaks võib kujuneda tema enda kontrollimaht. Kuid siiski tuleb suhtuda kriitiliselt ka suhteliselt efektiivesesse sisekontrolli, sest auditi lõpptulemuse eest vastutab ikkagi audiitor. Kui audiitor leiab, et arvestuses ja sisekontrollisüsteemis on olulisi puudusi, peab ta sellest koheselt juhtkonda informeerima, et see rakendaks ajalikud abinõud, pöördumine peaks olema kirjalik, ja suunatud õigele juhtimistasandile. 3
varadega ja hälvete ilmnemisel tuleb neile adekvaatselt reageerida. Sisekontrolli tase võib varieeruda väga suurtes piirides, kuid isegi tõhusa sisekontrolli puhul ei pruugi ta kõiki olulisi vigu avastada ning seetõttu peab audiitor sellesse igal juhul kriitiliselt suhtuma. Selgusele jõudmiseks tuleks hinnata juhtkonna arusaamist ja mõistmist sisekontrolli süsteemist. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrolli tegevuse, seda väiksemaks võib kujuneda tema enda kontrollimaht. Sisekontrolli tõhususe hindamisel on võimalik kasutada erinevaid meetodeid, näiteks analüüsi, võrdlusi, info voogude kaardistamist jne.Auditi seisukohalt käistletakse infovoogudena majandustehingutest tulenevaid andmevoogusid, mille lõpptulemuseks on kanne pearaamatus. Infovoogude kaardistamisel õpib audiitor tundma etttevõtte arvestussüsteemi ja analüüsides neid kriitiliselt saab hinnata sisekontrolli tõhusust.
Vastavate asjade erinevus on tinginud ka menetluste erinevuse. Halduskohtu menetluses domineerib uurimisprintsiip, s.t. et kohus ei tarvitse piirduda üksnes nende tõenditega, mida esitavad pooled, vaid ta võib teha neile ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda tõendeid ise omal algatusel. Halduskohtu TEOSTATAVA KONTROLLI osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: o ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; o normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. 75 5. Maavanema kontroll. Järelkontroll:
ringkonnakohtus. Riigikohtu peamiseks ülesandeks on kohtupraktika suunamine Riigikohtu lahendite kaudu. Halduskohus vaatab kaebuse või protesti läbi üksnes kaebuses või protestis soovitud ulatuses. Erandiks on siin ringkonna- ja Riigikohus, kes võivad väljuda kaebuse piirest, kui on rikutud kohtumenetluse norme. Halduskohtu teostatava kontrolli osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: 1) ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; 2) normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. VII. Mittetulundusühingud §1. Riik ja mittetulundusühingud Riiklikult korraldatud ühiskonnas on ühiskonnaelu keskseks suunajaks riik oma organite tegevuse kaudu
ringkonnakohtus. Riigikohtu peamiseks ülesandeks on kohtupraktika suunamine Riigikohtu lahendite kaudu. Halduskohus vaatab kaebuse või protesti läbi üksnes kaebuses või protestis soovitud ulatuses. Erandiks on siin ringkonna- ja Riigikohus, kes võivad väljuda kaebuse piirest, kui on rikutud kohtumenetluse norme. Halduskohtu teostatava kontrolli osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: 1) ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; 2) normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. VII. Mittetulundusühingud §1. Riik ja mittetulundusühingud Riiklikult korraldatud ühiskonnas on ühiskonnaelu keskseks suunajaks riik oma organite tegevuse kaudu
annaabi.ee 
