sisekontrollisüsteemi, kuna siseaudit on ise samuti üks osa sisek süsteemist. Sisek süsteem on ettevõttes toimiv terviklike abinõude süsteem, mille kaudu toimub ettevõtte juhtimine ning käskude, korralduste jm taolise jagamine ülevalt alla ning vastukajad ja reageerimine neile alt üles. Lisaks sisaldab sisek süsteem ka horisontaalset info jagamist (osakondade vahel). Sisekontrolli üksusi nimetatakse väga erinevalt: sisekontroll, sisejärelevalve, sisevaatlus või kontrollikomisjon, kontrolör, finantskontroll. Tavaliselt on selliste üksuste tegevus parimal juhul fikseeritud ettevõttesiseselt ning tegelikult arusaadav suhteliselt väiksele ringile töötajatele , kes on nendega seotud. Finantskontroll –eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks v tehtud vigade avastamiseks, mis hõlmab ressursside säilimise tagamist, rahandusdokumentatsiooni usaldusväärsust ing raamatupidamisarvestust puudutavaid dok ja toiminguid
Riigikogu liikme staatuse seadus. 3. Valitsuse tegevuse kontrolli mehhanismid (oskus loetleda, sisu selgitada) V: arupärimine (sellega soovitakse teada arvamust või hinnangut mingi riigielu küsimuse kohta), umbusalduse avaldamine (Riigikogu kui rahva esindusorgani usalduse kaotanud valitsus ei oma enam rahva toetust ning seetõttu ei saa enam võimu teostada), riigikontrolli tulemus-ja finantsauditid, riigieelarve kontrollikomisjon (riigieelarve täitmise aruanne, riigivara kasutamise ja säilimise ja arutelu täiskogus), eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid, ministrite kuulamised komisjonides, ettepanek valitsusele algata teatud seaduseelnõu, infotund (peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele), kirjalikud küsimused (Riigikogu liige võib esitada kirjaliku küsimuse Vabariigi Valitsusele või selle liikmele teabe saamiseks). 4
IV Erakondlikud tegevusvahendid EkS §2 moodustab parlamendis fraktsiooni V Erakondade privileegid RkVS §§26, 29 ainult erakond saab kandideerida oma nime all ja esitada oma nimekirja valimistel. Nimekirja alusel jaotakse ümber mandaadid. Erakondade privileegid riigikogus, selle töös, fraktsioonis (tööruumid, abilised), osalevad komisjonide töös, lisada liikmeid alalistesse komisjonidesse, esitada peaministrikandidaadi (p25). VI Erakondade rahastamise kontrollikomisjon EkS §1210; kk loodi 6 aastat tagasi, enne esitati aruanded valimiskomisjonile. Saadud hinda peab võrdlema erakondade deklareeritud arvetega. VII Erakondlik rahastamine Riiklik: otsene (riik kannab oma kontolt üle raha erakonnale aastas 5,5 milj) ja kaudne (maksusoodustus riigipoolne, nt annetus; NB! Ära kaotatud al. 2004 ja sellega kadus huvi deklareerida makse). Mitteriiklik: 1200 eurot aastat. Rahastamine peab olema läbipaistev, kuid otsustajaks on inimesed, kelle enda huvid mängus.
- ainult fraktsioonid saavad määrata komisjonidesse (alat.) liikmeid ja asendusliikmeid - fraktsiooni õigus esitada muudatuse ettepanekud RK otsustele - peaministri kandidaadi seadmise õigus ainult fraktsioonidel - ainult fraktsioonidel on õigus büroole; ainult fraktsioon saab kantselei teenust VI Erakondade rahastamise kontrollikomisjon EKS § 1210 – kontrolli peaaegu et ei ole (1) Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad käesolevas seaduses sätestatud nõudeid. (11) Erakondade rahastamise järelevalve komisjon nõustab erakondasid erakonna rahastamise küsimustes ning esitab erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku
Küll on õigus teha ettepanekuid olukorra parandamiseks. Tal on ka õigus avastatud puudustele avalikkuse tähelepanu juhtida, sest Riigikontroll pea andma avalikkusele tagasisidetriigiorganite tegevuse kohta maksumaksja raha kulutamisel. Riigikontrolli rolli ei tohi alahinnata:tal on mitmeid võimalusi avalikkuse ja seeläbi riigi poliitilise juhtkonna mõjutamiseks. Tagamaks Riigikontrolli ja Riigikogu koostööd täidesaatva võimu kontrollimisel on Riigikogus moodustatud riigieelarve kontrollikomisjon, kes arutab ka riigikontrolli poolt avaldatud aruandeid. Riigikontroll ei kontrolli üksnes riigiasutusi, vaid ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, sihtasutusi, kelle asutajaks on riik või a-õ juriidiline isik, ning äriühinguid, kus riigil on valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjad. 5.1.1.1 Riigikontrolli õiguslik seisund Riigikontroll on põhiseaduslik organ ja ei kuulu täitevvõimu koosseisu
annaabi.ee 
