Riigikontroll taastati 1990. a, seega aasta enne Eesti taasiseseisvumist ja kaks aastat enne kehtiva Põhiseaduse vastuvõtmist. Tollal oli kavandatav kõrgeim kontrolliasutus liikumas täidesaatva võimu mõju alla, Riigikontrolli seadus aga võttis kursi tagasi parlamentaarse asutuse suunas. Põhiseadus sätestab Riigikontrolli sõltumatu Riigikogu abistava riigiorganina. Selline lähenemine on kooskõlas ÜRO egiidi all tegutseva Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni seisukohtadega avaliku sektori auditeerimise põhimõtete kohta. Tänase Põhiseaduse XI peatükk on üles ehitatud peamiselt 1937. a Põhiseaduse, mõnevõrra ka 1990. a RKS eeskujul. 2. Mis on Riigikontroll? Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud
o nn põllutöö – lõpeb tähelepanekute kokkuvõttega, o auditiaruande koostamine – lõpeb aruande avalikustamise ja teadvustamisega. Audit kestab tavaliselt 9−12 kuud. Kes kontrollib kontrollijaid? Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor. Iga nelja aasta tagant hindab riigikontrolli tööd teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste spetsialistidest koosnev töörühm. Üks viga kontrolliaruandes muudab terve aruande ebausutavaks.
Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühin-guid, väikeettevõtteid jne. – seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on kolmas sektor. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 7. Riigikontroll, riigikontrolöe Esimene riikliku majanduskontrolli asutus loodi 13. s. Inglismaal. Kontrolliasutuste funktsioonid on aegade jooksul muutunud, ka muutunud riik, mille tegevust kontrollitakse. Riigikontroll on riigi audiitor, kes vaatab, kas avaliku sektori raha on kasutatud tulemuslikult – säästlikult, mõjusalt – ning õiguspäraselt, kas valitsuse tegevus on piisav, et tagada raha sihipärane ja otstarbekas kasutamine, kas aruanded annavad kulutamisest ja tulemuslikkusest adekvaatse pildi.
· Aruanne avalikustatakse koos auditeeritava(te) vastus(te)ega. · "Varsti saab see läbi," ütles rebane, kui tal nahka nüliti. Kes kontrollib kontrollijaid? · Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor. · Iga nelja aasta tagant hindab riigikontrolli tööd teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste spetsialistidest koosnev töörühm. · Üks viga kontrolliaruandes muudab terve aruande ebausutavaks. Loeng: Riigikontroll teostab põhiseaduse järgi `majanduskontrolli'. Riigikontrolli sisuline tegevus sarnaneb rahvusvaheliselt tunnustatud mõistele `audit'. Audit ei puuduta sealjuures vaid finantsaruande õigsuse kontrolli, vaid hinnatakse mh. ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust.