mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. 1.4.4. Libero asendamise ala Libero asendamise ala on vabaala osa mõlema võistkonna pinkidepoolses küljes ja see ulatub ründejoone pikendusest kuni väljaku otsajooneni. 1.4.5. Soojendusala FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m , suurusega soojendusalad väljaspool vaba-ala mõlema võistkonna pinkidepoolse külje nurgas. 1.4.6. Karistusala Karistusala, mõõtmetega ca 1x1 m ja varustatud kahe tooliga, , asub kontrollalas, väljaspool mänguväljaku tagajoone pikendust. Nad võivad olla piiratud 5 cm laiuse punase joonega. 3.2 Võistkond 4.1.1. Võistkond koosneb maksimaalselt 12 mängijast, treenerist, treeneri abist, massöörist ja arstist. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab arst olema eelnevalt tunnustatud FIVB poolt. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel täiskasvanutele võib Võistkond koosneda kuni neljateistkümnest (14) mängijast (maksimaalselt kaheteistkümnest (12) tavamängijast). 4.1
ühele regulatoorsele signaalile või promootorile. Geenid transkribeeritakse koos mRNA ahelasse. E. coli genoomi trp operon sisaldab viit geeni, mis kodeerivad trüptofaani sünteesiks vajalikke valke. Startsaidi lähedal asuv kontroll-ala reguleerib kogu operoni transkriptsiooni. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse 7-kb polütsisroonne (üks mRNA molekul sisaldab kodeerivaid järjestusi, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessis osalevat valku) mRNA. Mutatsioon transkriptsiooni kontrollalas võib pärssida kõigi trp operoni valkude ekspressiooni. Samas aga mutatsioon ühes trp geenis pärsib reeglina vaid selle valgu sünteesi, mille geenis vastav mutatsioon esineb. 5. Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel? 2 Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (näit. trp operoni kodeeriv mRNA) sisaldab kodeerivaid järjestus, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessies osalevat valku.
funktsiooni. Kompleksse transkriptsiooniühiku korral saab RNA primaarset transkripti protsessida mitmeti, mille tulemusena tekivad erinevaid eksoneid sisaldavad mRNAd. Iga mRNA on aga monotsistroonne, st sellelt sünteesitakse vaid üht tüüpi valku. Primaarseid transkripte võib protsessida kolmel erineval moel: erinevate splaissaitide kasutamisega, polü(A) saitide alternatiivse kasutamisega ja alternatiivsete promootorite kasutamisega. Mutatsioon kontrollalas või eksonis, mis on ühised kõigile alternatiivsetele mRNAdele, mõjutab kõiki alternatiivseid valguprodukte. Mutatsioonid, mis esinevad vaid ühe mRNA koosseisus olevas eksonis, mõjutavad vaid ühte konkreetset valguprodukti, mida see mRNA kodeerib. 4. Eukarüootsete geenide ja mittekodeeriva DNA paiknemine kromosoomides. Geenide tihedus varieerub kromosoomidel suuresti: on geenirikkaid piirkondi, näiteks -globiini klaster, geenivaesemaid piirkondi ja "geenikõrbeid"
Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. Vahetusala Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. Soojendusala FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m suurusega soojendusalad väljaspool vaba-ala mõlema võistkonna pinkidepoolse külje nurgas. Karistusala Karistusala, mõõtmetega ca 1x1 m ja varustatud kahe tooliga, asub kontrollalas, väljaspool mänguväljaku tagajoone pikendust. Nad võivad olla piiratud 5 cm laiuse punase joonega. 1.5. ÕHUTEMPERATUUR Õhutemperatuur ei tohi olla alla 10°C (50°F). FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel ei tohi õhu- temperatuur olla kõrgem kui 25°°°C (77°°°F) ja madalam kui 16°°°C (61°°°F). 1.6. VALGUSTUS FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab mänguala valgustatus olema 1000- 1500 luksi õõdetuna 1 m kõrgusel mänguala pinnast. VAATA MÄÄRUS 2
6. 6. Individuaaldosimeetria protokolle säilitatakse 10 aastat (seaduse järgi peaks vist olema 30 aastat). Ülddosimeetria Meditsiinikiirituse kasutamisel teostatava ülddosimeetria puhul loetakse jälgitavaks alaks kiirgusallika mõjupiirkonda või piirkonda, kus välimine või sisemine kiiritus annab või võib anda töötajale aastas 1mSvsuurema efektiivse doosi. Samuti on jälgitav ala piirkond, kus võib tekkida kiiritamine erandolukorras või kiirgusavarii. 1. 1. Kontrollalas ei tohi uuringu ajal viibida kõrvalisi isikuid. 2. 2. Kiirgustegevusega seotud ruumide ja vajadusel nendega külgnevate ruumide kiirgustaset mõõdavad Kiirguskeskuse spetsialistid enne kabineti regulaarseks tööks avamist ja edaspidi vastavalt väljakutsetele kuid mitte harvemini kui 2 aasta tagant. 3. 3. Mõõtmise täpsed kohad lepitakse kokku Kiirguskeskusega. 4. 4. Spetsialistid kutsutakse välja selleks volitatud töötaja poolt. 5. 5
annaabi.ee 
