kaart lahtine leht raamatu lehekülg elektrooniline infokandja Kõige näitlikum ja lihtsam vorm konto kujutamiseks on kontorist ehk T-konto Sõltumata konto esitamise kujust esitatakse teda alati kahepoolse tabelina 2/9/2015 Mai Takkis 58 Kontode liigitamine, 1 Aktivakontod Passivakontod Kontraaktivakontod Kontrapassivakontod Tulemuskontod 2/9/2015 Mai Takkis 59 Kontode liigitamine,2 Bilansikontod (aktiva-, passiva- ja omakapitalikontod) Kontod, mis avatakse bilansikirjetele. Üks või mitu eraldi kontot sõltuvalt bilansikirje iseloomust. Kasumiaruandekontod (tulu- ja kulukontod) Kontod, mis avatakse ettevõtte tulude ja kulude arvestamiseks. Muud kontod (vahe- ja kontrollkontod)
avatakse üks või mitu eraldi kontot. 2.2. Kontode liigid Kontode liigitus on lühidalt esitatud järgmises tabelis: Aktivakontod 1. Bilansikontod Passivakontod Kontraaktivakontod 2. Reguleerimiskontod Kontrapassivakontod Tulude kontod 3. Ajutised ehk kasumiaruandekontod Kulude kontod 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalsed kontod Aktivakontodeks nimetatakse kontosid, millel arvestatakse ettevõtte varasid ja nende jäägi muutumist. Passivakontodel arvestatakse ettevõtte varade moodustamise allikate seisu (kohustisi ja omakapitali) ja selle muutumist.
Kontode klassideks (või konto poolteks, või suunaks, või veel milleks muuks neljandaks) nimetame me konto iseloomust tulenevat vajadust saldo suunamiseks kas deebetisse või kreeditisse. Ehk siis on kontod, mis kuuluvad varade klassi, kohustuste (võlgade) klassi, omakapitali klassi või tuluklassi. Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale- kreeditisse) peab konto saldo jääma. · Aktivakontod on bilansi aktivakirjete tütred, kuhu kogutakse kokku kõik andmed varade jääkide ja liikumiste kohta. Aktivakonto algsaldo on deebetis ja lõppsaldo samuti deebetis. Konto käive seevastu võib ja peabki toimuma nii ühel kui teisel konto poolel. Heaks näiteks on siinkohal
Kontode liigitus Aktiva- ja passivakontod (põhikontod) on tuttavad alapeatükist 3.2 ja kokkuarvestamise valemid on järgmised: • Aktivakontod – S1 = So + DK – KK , • Passivakontod – S1 = So + KK – DK . Tüüpilised aktivakontod on näiteks: kaup, masinad ja seadmed, avansid aruandvatele isikutele jne. Tüüpilised passivakontod on näiteks: aktsiakapital, lühiajaline pangalaen, palgavõlg jne Peale põhikontode on olemas veel kontrakontod – kontraaktiva- ja kontrapassivakontod. Kontraaktivakonto – reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid on ise seejuures passivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + KK – DK, kusjuures saldo esitatakse konto kreeditpoolel). Tüüpilisemaks kontraaktiva kontoks on konto Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Selle konto saldo võrra vähendatakse aktivakonto Materiaalne põhivara jääki. Teisiti saab väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas „ – „ märgiga. Saadud summa moodustab
annaabi.ee 
