disproportsioonile. Selline varss võib sündida liigeste kontraktuuriga, mis enamasti stabiliseerub, ent võib olla ka tulevikule negatiivne. Kontraktuuride all mõistetakse vastsündinud varsa kõõluste liigset jäikust või jalaliigeste võimetust sirutuda. Kontraktuuris võivad osaleda mõlemad painutajakõõlused, mis on pinges. Sel juhul ei ole varss võimeline toetuma kabjatallale, vaid toetub kabja esiservale ning rasketel juhtudel isegi kabja eesseinale. Enamasti esineb sellist kontraktuuri rohkem esijalgadel. Kergete juhtumite puhul parandatakse seda jala masaaziga ja lastakse kõndida kõval pinnasel. Keskmistel juhtudel pannakse jalg lahasesse- pehmem materjal allapoole. Võib kasutada ka paksu tugevat sidet kuigi kõik oleneb kontraktuuri seisust. Esineda võib seda ka raskemal tasemel. Näiteks kui varss ei ole võimeline oma jalgu sirutama ega püsti tõusma, kus randme-ja kannaliiges on tabandunud. Sellist juhtumit kutsutakse kaasasündinud kontraktuuriks
Eesmärk: Haige on puhanud, ööuni on piisavalt pikk ja rahulik. Tegevused: Võimalikud muutused keskkonnas (mugav asend, valgust vähem, müra minimaalne) Valuvaigistid, uinutid. 8. LIIKUMINE Probleem: Häiritud füüsiline liikumine tingitud valust, ebamugavusest, põletusvigastusest, (kontraktuuridest) Eesmärgid: Haige liigub ( määratle kui palju ja kuidas). Liigesfunktsioon on säilinud (ei teki kontraktuuri). Tegevused: Selgitatakse liikumise ja harjutuste vajalikkust. Abistatakse liikumisel. Õpetatakse abivahendi kasutamist. Jälgitakse komplikatsioonide teket. Pt õpetatakse kohanema vigastusest tingitud puudega. 9. POTENTSIAALNE OHT ELUTÄHTSATE FUNKTSIOONIDE HÄIRELE (hingamine, vererõhk, teadvus) Probleem: Ebaefektiivne hingamine ja gaasivahetus seoses hingamisteede põletusega,
edasi, seda raskem on vigastuse täpset asukohta määrata. Määrata on raske, kuna ümbrusesse koguneb veri ja traumaatiline ödeen. Kergema vorm on ,,äratõmmatud lihas". Omane on valu suurenemine lihase või kõõluse funktsioneerimisel. Raskema vigastuse korral on rebend täielik. Rebenenud osad eemalduvad üksteisest ja funktsioon puudub täielikult. Sellise juhtumi korral on kirurgiline ravi vajalik koheselt. Oodates eemalduvad pooled üksteisest põletikulise kontraktuuri tõttu. Lihaste ja kõõluste haigused. Ülekoormusel on suur roll lihase ja kõõluste haiguste tekkel. Ägedad neuromuskolaarsed spasmid tekivad jooksjail, uisutajail, vehklejail, ujujail, maadeljatel jne. Äge valu lokaliseerub mingisse lihasgruppi. Spasm muudab edasiliikumise võimatuks. Neuromuskolaarset spasmi (krampi) soodustavad: · Mitteküllaldane eelsoojendus · Treeningu ebakohane ülesehitus 7 · Paikne jahtumine
koguneb veri ja traumaatiline turse. (http://www.inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Kergem vorm on niinimetatud ,,äratõmmatud lihas". Omane on valu suurenemine lihase või kõõluse liigutamisel. Raskema vigastuse korral on rebend täielik. Rebenenud osad eemalduvad üksteisest ja inimene ei saa liigutada. (http://www.inimene.ee) (http://www.e-ope.ee) Sellise juhtumi korral on kirurgiline ravi koheselt vajalik. Oodates eemalduvad pooled üksteisest põletikulise kontraktuuri tõttu. (http://www.e-ope.ee) 1.3.3.Lihaste ja kõõluste haigused Ägedad neuromuskulaarsed krambid tekivad jooksjail, uisutajail, vehklejail, ujujail, maadeljatel jne. Äge valu tekib kindlasse lihasgruppi. Kramp muudab edasiliikumise võimatuks. (http://www.inimene.ee) Neuromuskulaarseid krampe soodustavad: · mitteküllaldane eelsoojendus · treeningu ebakohane ülesehitus · jahtumine · äsja läbielatud külmetushaigused · treening soojas või isegi kuumas kliimas
(istumine tugitoolis) NB! vältida puusaliigese maksimaalset adduktsioonliigutust kuni 8 nädalat! Puhkeasendid: nädal pärast operatsiooni võib patsient ärkvel olles lamada tervel küljel. Pööre seljalt küljele teostatakse algul abiga ning jala asend fikseeritakse põlvede vahel asetseva tugipadjaga. Magamine terve jala poolsel küljel ilma tugipadjata on lubatud pärast arsti järelkontrolli ~2 kuud pärast operatsiooni. Et vältida opereeritud liigese kontraktuuri ning liigest ümbritsevate lihaste atroofiat peab aktiivne võimlemine jätkuma postoperatiivselt nii ambulatoorselt kui kodus. 43 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Eesmärgiks on puusaliigese liikuvuse ja alajäsemete lihasjõudluse taastamine
annaabi.ee 
