Vere punalibledes esinev valk hemoglobin transpordib hapnikku ja osaliselt ka süsihappegaasi, samuti on veres kindlad valgud rasvhapete ja raua trsnsportimiseks. Retseptorid- Vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel. Organismi regulaatorid Kaitse- Kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres kaitsevalgud- antigeen. See takistab sissetungija elutegevust. Liikumine- Kontraktsioonvalgud on võimelised muutma oma struktuuri, seoses sellega muutuvad ka molekuli mõõtmed. Energia- Seda alles siis, kui ülejäänud energiavarud on ammendunud. Varuaine- Arenevad organismid kasutavad valke toiduks.
Valkude kaitsefunktsioon a) AKTIIVNE *Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks) b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht) N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved) Transpordifunktsioon N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud. N1. lihasvalgud(aktiin,müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. *soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *soodustab varurasvade sünteesi kehas Retseptoorne funktsioon. a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi (silma võrkkesta rakkude valgud -jopsiin ja rodopsiin) b)Membraani pinnal paiknevad valgud edastavad infot raku sisemusse. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud
Orgaaniline aine- elus Sahhariidid- süsivesikud Biomolekulid- sahhariidid, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped Lipiidid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Hormoonid- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisekretsiooninäärmetes AIDSi e immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustav HIV- viirus Kontraktsioonvalgud- valgus, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud) Homöostaas- püsiv ehk stabiilne sisekeskkond (kõigusoojased ja püsisoojased) Organsüsteem- elundkond Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 2. Rakulise ehituse järgi organismide liigitus (ühe- ja hulkraksed)
reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. 2. Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides; karvad, kabjad, küünised, sõrad, suled. 3. Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Vere hüübimine. Antigeen on bakter või viirus, mis põhjustab haigusi. 4. Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid nt. Insuliin. 5. Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonvalgud tsentrioolis. 6. Transfunktsioon. Rakumembraanis. Hemoglobiin, albumiinid veres. 7. Retseptorfunktsioon. Retseptorvalk membraanis. 8. Energeetiline funktsioon. Valkude lagunemisel vabaneb energait (17,6 Kj/g). Nukleiinhapped. Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, süsivesikust ja fosfaatrühmast. DNA- desoksüribonukleiinhape. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid
ärritus.retseptorid võtavad ärritust vastu.. (retseptorvalgud) Regulatoorne funktsioon –suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes (valgulised hormoonid) Kaitsefunktsioon- antikehad kaitsevad organismi Liikumisfunktsioon –valgus on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasnev mõõtmete muutmine. Neist kõige tuntumad on lihasvalgud. (kontraktsioonvalgud) Energeetiline funktsioon – vabanev energia. Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja katsiumi
· Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess. · Ensüümideks nimetatakse valke, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. · Valkudel on ensümaatiline, ehituslik, transport-, retseptor-, liikumis-, energeetiline regulaatoorne ning kaitsefunktsioonid. · AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. · Kontraktsioonvalgud on valgud, mis on võimelised muutma oma struktuuri. Nukleiinhapped · Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. · On kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA), ribonukleiinhape (RNA) (ning seetõttu on ka kahesuguseid monomeere- desoksüribonukleiinid ning ribonukleiinid, lihtsustatult võib neid nimetada nukleotiidideks). · Desoküribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on
3. Kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. a. Aktiivne kaitse immuunsüsteem, kus toodetakse antikehi. b. Passiivne kaitse nt küüned, juuksed jne kaitsevad välistegurite eest. 4. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, nt insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. 5. Liikumisfunktsioon (kontraktsioonvalgud lihasrakkudes) 6. Transportfunktsioon (Hemoglobiin ja albumiinid veres; transportvalgud rakumembraanid) 7. Retseptorfunktsioon (Retseptorvalk rakumembraanis) 8. Energeetiline funktsioon valkude lagundamisel vabaneb energiat. Lipiidid 2% (rasvad, õlid, vahad, steroidid vees enamasti mittelahustuvad ühendid) koosnevad rasvhappejäägist ja alkoholist. · Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid.
annaabi.ee 
