Liigeste pinnal 18. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades 19. Kus esineb fibroosset (kiulist) kõhrkude? Lülidevaheketastes, häbemeliiduses 20. Mis annab luukoele tugevuse? Kaltsiumi ja fosforisoolad 21. Millises luu osas toimub vereloome? Käsnolluses 22. Mida sisaldab toruluu diafüüs? KEHA Luuüdi 23. Kus esineb silelihasrakkusid? Vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes 24. Mis on vöötlihaskoes kontraktiilseteks elementideks? pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid. 25. Mis tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse? lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, siis nende korrapärane vaheldumine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. 26. Kus leidub vöötlihaskude? Skeletilihased, keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihaseid. 27
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse.
Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamenemisel (lampjalgsus) satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. Jalavõlv on omane ainult inimesel ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu. 57. Vöötlihaskiu ehitus, vt vöötlihaskude. Vöötlihaskude e skeletilihaskude koosneb keeruka ehitusega silindrilikujulistest vöötlihaskiududest. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. 58. Lihase ehitus.
Jalavõlv on omane ainult inimsele ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu. 56. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskude koosneb keeruka ehitusega silindrikujulistest vöötlihaskiududest. Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest millimeetrist kuni 10-12 cm. Vöötlihaskiudu katab membraan - sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis koosnevad müofilamentidest (viimaseid on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid). Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristvöödilisuse. 57. Lihase ehitus:
annaabi.ee 
