soojust 1 l hapniku kasutamisel bioloogilisel oksudatsioonil. 1 g glükoosil vabaneb 4. Kcal 1 g valgul vabane 4 kcal 1 g triloleiini vabaneb 9 kcal Douglase-Haldane meetodi puhul mõõdetakse nii tarbitud O2 kui äraantud CO2 hulgad. Põhiainevahetust mõõõdetakse hommikul, ärkvel oleval normaalse kehatemo lamaval isikul indiferenrtse toatemp juures(18-20) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. ELEKTROKARDIOGRAAFIA Südamelihasel eristatakse kontraktiilseid(töömuskulatuur) ja erutustekke ning erutusjuhtefunktsioonidega (atüüpiline lihaskude) struktuure. Südame lihase omaduseks on automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus, erutusjuhtivus, reflaktaarsus. Automaatsus tähendab seda, et erutus tekib südame erutustekke süsteemis spontaanselt. Kontraktiilsus e kokutõmbevõime. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi. Kui erutsuses oleva erutuvus langeb, nimetakakse seda reflataarsuseks. Vatasakeste
Valged on kiired, väsivad ruttu, kasur kiireid intensiivseid liigutusi, anaeroobsel teel. Ühes lihaskius võib olla mitmeid lihaskiude. Palju on rohkem on geneetline. Lihase hüpertroofia-lihase paksenemine. Sarkoplasmaatiline, müofibrilliline-valgud kutsuvad esile lihase paksenemise. Ei teki uusi lihaskiude juurde, muutub lihaskiu sisemus. Lihaskiud võivad poolduda, tekivad äärmuslikes seisundites. Kui tahame tõsta lihase jõudu, siis tuleb toota juurde kontraktiilseid valke-paraneb absoluutne võim. Kui teeme rahulikku, möödukat. Metaboone reserv. Lihased on arenenud kapillaarid, tuleb veel juurde, energeetiline võim paraneb. Lihase jõud sõltub. Igaüksiku lihasjõu kontraktsiooni jõust. Kiudude hulgast lihases. Lihase lähtepikkusest-elastne, kergelt väljaarenenud suudavad teha rohkem jõuda. Lihase liigese asetusest, struktuurist. Lihaskontraktsiooni liigid. Lihasekokkutõmbe ajal toimub liase pingemuutus. Isomeetriline-pikkus ei muutu
looteleht ehk mesoderm. Epiteelkude saab oma osa kõigist kolmest. Side- ja lihaskoed tekivad mesodermist. Närvikude tekib ektodermist. Rakud õmmeldakse kudedeks plasmamembraanide ühenduste varal: · Tihe ühendus epiteelkoe rakkude vahel rajaneb membraane läbivalt kulgevatel valkudel, takistab seedenõrede tee kudedesse. · Lisapaksendiga liitühendus membraanide ja glükoproteiinide vahel vöötab ja tugevdab koeliidetena seedekulgla kontraktiilseid seinu. · Desmosoom ehk sidekehake ankurdab tihedalt üksteise külge naharakke, võimaldades selle venimist. · Hemidesmosoom ankurdab epiteelirakud basaalmembraani külge. · Tunnelühendus plasmamembraanide vahel juhib ainete ja elektri voolu ühest rakust teise, organiseerides loote arengut ja hiljem südame, emaka, seedekulgla töökorraldust. Närvirakud ja lihasrakud on erutustundlikud rakud, sest need reageerivad elektrilisele ärritamisele
Palju efektiivsem võrreldes anaeroobsega. ATP allikad ja aeg Fosfokreatiin: lühiajaline pingutus, maksimaalse jõuga Anaeroobsed: keskmise kestvusega intensiivne pingutus Aeroobne: pikaajaline, väiksema jõuga pingutus Libisevate filamentide teooria Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi libisemisega müosiini filamendi suhtes. See lühendab sakromeeri, ning sakromeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest. titiin - stabiliseerib kontraktiilseid valke ja soodustab oma elastsusega lihase algpikkuse taastamist peale venitust. 4 Lihaskontraktsioon eri tüüpi lihasrakkudes Silelihaste funktsionaalsed iseärasused: 1. Sisaldab samuti aktiini ja müosiini, kuid need ei ole järjestunud filamentideks ega sakromeerideks. Silelihased kontsaheeruvad aeglasemalt kui vöötlihasrakud ning kontraktsioonijõud on vaid kolmandik.
konformatsioonilised muutused müosiini molekulis, mis phjustab müosiini molekulide nihkumise aktiinifilamentide suhtes. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud lisavalkude tropomüosiini ja troponiiniga, mis vimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca + + ioonide poolt. 8.)Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks.: Lihasrakule sarnaseid aktiinile-müosiinile baseeruvaid kontraktiilseid struktuure vib ajutiselt moodustuda ka mittelihaskoe rakkudes. Näit. jagunevas rakus nn. aktiini rngas, mis vimaldab tsütokineesi toimumist, samuti fibroblastides esinevad stress-fiibrid, kus aktiinifilamendid on seotud müosiiniga ning nad sarnanevad pisikestele müofibrillidele. Kui rakk alustab mitoosi faasi, siis stress- fiibrid degradeeruvad, mistttu rakk tuleb substraadi küljest lahti ja muutub ümaraks. Kontraktiilsed struktuurid mittelihasrakkudes on väiksemad
annaabi.ee 
