iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti). Esimene osa käsitleb tsiviilkohtumenetluse ülesannet, milles kohtu ülesandeks on lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega(TsMS § 2). St. tsiviilasju menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses on selgesti näha võistlevuse ehk kontradiktoorsuse printsiip vastandab ja eraldab pooli üksteisest ning kohtust. Esimesesse ossa kuuluvad kohtumenetluse printsiibid, kohtutegevuse tagamise vahendid, kohtumenetluse keele ja menetlusosaluse välistamise sätted, samuti menetlustähtaegade arvestamise üldregulatsioon. 2. Osa Kohtualluvus (selle osa moodustab regulatsioon tsiviilasja kohtualluvuse määratlemiseks, sh osa sätted rahvusvaheliste õigusvaidluste kohtualluvuse määratlemiseks. Ülejäänud
Probleemid esindusõigusega ja kohtusse ilmumisega. Õige lahendamine Kohtuasja õige lahendamine saab toimuda uurimispõhimõtte või võistlevuse põhimõtte alusel. Hagimenetlusele on omane võistlevuse põhimõte. Selle põhimõtte alusel eeldatakse, et menetlusosalised esitavad omapoolsed argumendid ja tõendid ning kohtu roll tõendite kogumisel on üldjuhul passiivne va avaliku huviga kohtuasjades. Võistlevuse põhimõte on omane anglo-ameerika kohtusüsteemile. Võistlevuse ehk kontradiktoorsuse põhimõtte väljendusteks on nii TsMS § 5 lg 1 kui ka näiteks § 230 lg 1 ja 2. TsMS § 5 lg 1 - Hagi menetletakse poolte poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 ja 2 Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses
ruuduks. Loogilise ruudu ideestikku ja nimetust on kasutatud ka teistes loogikaharudes, nt 15 modaalloogikas, kuid traditsioonilise loogika raames tähistab väljend „loogiline ruut“ alati kategooriliste väidete loogilist ruutu. D5.8 Loogilise ruudu diagonaal kujutab väidete vasturääkivust ehk kontradiktoorsust: kui üks väide on tõene, siis teine on väär ja kui üks väide on väär, siis teine on tõene. Joonis 5.6. Vasturääkivuse ehk kontradiktoorsuse suhteid on loogilises ruudus kaks. Vasturääkivad (ik contradictories) väidetepaarid on üldjaatav ja osaeitav (A ja O) ning üldeitav ja osajaatav (E ja I). Nt: Kahekohalises kupees saab olla kuni kaks inimest. Eeldame, et inimese soo termin on selge ning maht on selgete piiridega (järsk), st iga inimese puhul saab määratleda, kas ta on nais- või meessoost. Määratleme loogilise ruudu nii, et kõikide väidete subjektiks on termin
15 modaalloogikas, kuid traditsioonilise loogika raames tähistab väljend ,,loogiline ruut" alati kategooriliste väidete loogilist ruutu. D5.8 Loogilise ruudu diagonaal kujutab väidete vasturääkivust ehk kontradiktoorsust: kui üks väide on tõene, siis teine on väär ja kui üks väide on väär, siis teine on tõene. Joonis 5.6. Vasturääkivuse ehk kontradiktoorsuse suhteid on loogilises ruudus kaks. Vasturääkivad (ik contradictories) väidetepaarid on üldjaatav ja osaeitav (A ja O) ning üldeitav ja osajaatav (E ja I). Nt: Kahekohalises kupees saab olla kuni kaks inimest. Eeldame, et inimese soo termin on selge ning maht on selgete piiridega (järsk), st iga inimese puhul saab määratleda, kas ta on nais- või meessoost. Määratleme loogilise ruudu nii, et kõikide väidete subjektiks on termin ,,kupees viibija" ja predikaadiks on termin ,,naine"
annaabi.ee 
