omandavad samu tõeväärtusi. Predikaadist Px järeldub predikaat Qx kui predikaat Qx muutub tõeseks vähemalt kõigi nende indiviidide korral ,mille korral muutub tõeseks predikaat Px. Üldisest väitest osalist järeldades me postuleerime objekti või objektide olemasolu ning sellega võime teostada vea – olemasolu impordi viga. Nt kõik marslased on rohelised -> leidub objekte, mis on marslased ja rohelised. Valemid p ja q on vasturääkivad, kui p = -q (kontradiktoorsus) Valemid p ja q on vastandid ehk vastupidised, kui p -> -q ja q -> -p (kontraarsus) Valemid p ja q on osavastandid,kui –p = q ja –q = p (subkontraarsus)
x x E: Ükski S ei ole P I: Mõni S on P O: Mõni S ei ole P SP = 0 SP 0 SP 0 Kerge on näha omadusi, mida kirjeldatakse loogilise ruudu abil: · A ja O on vasturääkivad, samuti E ja I. Kui üks neist on tõene, siis teine on väär ja kui üks neist on väär, siis teine on tõene (kontradiktoorsus); · A ja E ei saa olla korraga tõesed (kontraarsus), (see võib osutuda käsiteldavaks vaid problemaatilisel juhul, kui S-i maht on tühi hulk); · I ja O ei saa olla korraga väärad (subkontraarsus), sest vastasel juhul oleks S-i maht tühi hulk, see aga pole osaväite puhul võimalik; · Kui A on tõene, siis on tõene ka I ning kui E on tõene, siis on tõene ka O (alluvus); · Kui I on väär, siis on väär ka A ning kui O on väär, siis on väär ka E (alluvus).
juhtum ei tule traditsioonilises loogikas arvesse. Alluvussuhteid illustreerib ka joonis 5.6 – osaväide on tõene alati, kui vastav üldväide on tõene, ja lisaks veel mõnedel juhtudel. Üldväide on väär alati, kui osaväide on väär, ning lisaks veel mõnedel juhtudel. Võtame kokku omadused, mida saab kirjelda loogilise ruudu abil: • A ja O on vasturääkivad, samuti E ja I. Kui üks neist on tõene, siis teine on väär, ja kui üks neist on väär, siis teine on tõene (kontradiktoorsus); • A ja E ei saa olla korraga tõesed (kontraarsus); • I ja O ei saa olla korraga väärad (subkontraarsus); • Kui A on tõene, siis on tõene ka I, ning kui E on tõene, siis on tõene ka O (alluvus); • Kui I on väär, siis on väär ka A, ning kui O on väär, siis on väär ka E (alluvus).16 Kui loogilise ruudu ühes nurgas paikneva väite tõeväärtus on teada, saab mõndagi öelda ka ruudu teistes nurkades paiknevate väidete tõeväärtuse kohta, vt joonis 5.5.5. Joonis 5.10
juhtum ei tule traditsioonilises loogikas arvesse. Alluvussuhteid illustreerib ka joonis 5.6 osaväide on tõene alati, kui vastav üldväide on tõene, ja lisaks veel mõnedel juhtudel. Üldväide on väär alati, kui osaväide on väär, ning lisaks veel mõnedel juhtudel. Võtame kokku omadused, mida saab kirjelda loogilise ruudu abil: · A ja O on vasturääkivad, samuti E ja I. Kui üks neist on tõene, siis teine on väär, ja kui üks neist on väär, siis teine on tõene (kontradiktoorsus); · A ja E ei saa olla korraga tõesed (kontraarsus); · I ja O ei saa olla korraga väärad (subkontraarsus); · Kui A on tõene, siis on tõene ka I, ning kui E on tõene, siis on tõene ka O (alluvus); · Kui I on väär, siis on väär ka A, ning kui O on väär, siis on väär ka E (alluvus).16 Kui loogilise ruudu ühes nurgas paikneva väite tõeväärtus on teada, saab mõndagi öelda ka ruudu teistes nurkades paiknevate väidete tõeväärtuse kohta, vt joonis 5.5.5.
annaabi.ee 
