Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongid on tänapäevaks kadunud väeliik. Nüüdsed sõjad neid enam ei vaja. Eesti Vabariigi sünni juures oli neil aga väga kaalukas osa. Peab tegema väikese täpsustuse, sest soomusrongide väeosa nimetati esialgselt divisjoniks ja diviisiks sai ta alles 23. aug. 1919. soomusrongide isaks aga nimetatakse meremees, kontraadmiral Johan Pitkat, kelle ideel ja ettevõtmisel asi teoks sai. Kõige legendaarsemaks meheks sai aga soomusrongide divisjoni ajutine ülem kapten Anton Irv. Esimene soomusrong asus Tallinnast Narva poole teele 30. nov. Rakverre. Siin käisid soomusrongi ülem kapten Parts ja kaitseliidu juhatuse esimees kaugesõidukapten Pitka Viru rinde juhataja, kindralmajor Tõnissoni jutul, kelle poolt anti neile esimeseks lahingülesandeks lüüa punased välja Auvere jaamast, mis paikneb 15 km enne Narvat
S. Johnson "Kõige loovam inimene varjab oma allikaid kõige paremini" "Arukus tervitab omi ja kaotab kõik seisuvahed" Ralph Waldo Emerson "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara "Isegi silmad pärani ei näe ma midagi!" filmist Zatoichi "Nüüd tehtud kõik ja ma võin uinuda miljoniks aastaks." admiral Onishi "Sa oled õnnelik, et sündisid tüdrukuna. Sa võid nutta sellal, kui poistel pole sellist luksust lubatud." Tashio Kabu "Vaid surres hakkab inimene elama." Budistliku litaania tarkusetera "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" Kofutsiuse tarkusetera "Ilma vere, ilma pisarateta ei ole au." Santa Anna filmis "Alamo"
(Shakespeare) Mida suurem on teadmiste meri, seda pikem teadmatuse rannajoon... "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." (Pierre de Coubertin) "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) "Parim kaitse on rünnak." (Ovidius) "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." Euripides "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale... Mälestused teevad meile kohad ja inimesed ilusateks. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord... Armastus on tunne, mida tuntakse üksinda, mida pole võimalik kirjeldada ja mida kuigivõrd ei mõisteta
Lätis valitsust kukutada. Vaenlane purustati. Võidu põhjused: 1. Punaarmee üksused olid nõrgenenud, alahindasid EV võitlusvõimet ja sattusid tihti paanikasse; 2. Eesti mobiliseeris kiirelt oma relvajõud (veebruaris 1919 armees 30 000 meest); 3. Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest (3700), Rootsist (220) ja Taanist (170); 4. Eestil oli andekas väejuhatus (ülemjuhataja J. Laidoner, sõjalaevastiku kontraadmiral J. Pitka); 5. Valitsus suutis koondada Vabariigi ressursid: · EV pani välja 100 000-mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast; · 10.10.1919 vastuvõetud maaseadus, mis muutis talurahva pärisomanikuks, muutis sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid; · kõik majanduslikud ressursid (tööstus, side, põllumajandus, transport) rakendati rinde teenistusse. Tähtsus: ESIMENE EESTLASTE POOLT TÄIELIKULT VÕIDETUD SÕDA!
Lätis valitsust kukutada. Vaenlane purustati. Võidu põhjused: 1. Punaarmee üksused olid nõrgenenud, alahindasid EV võitlusvõimet ja sattusid tihti paanikasse; 2. Eesti mobiliseeris kiirelt oma relvajõud (veebruaris 1919 armees 30 000 meest); 3. Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest (3700), Rootsist (220) ja Taanist (170); 4. Eestil oli andekas väejuhatus (ülemjuhataja J. Laidoner, sõjalaevastiku kontraadmiral J. Pitka); 5. Valitsus suutis koondada Vabariigi ressursid: · EV pani välja 100 000-mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast; · 10.10.1919 vastuvõetud maaseadus, mis muutis talurahva pärisomanikuks, muutis sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid;
"Vaid surres hakkab inimene elama." Budistliku litaania tarkusetera "Sa oled nnelik, et sndisid tdrukuna. Sa vid nutta sellal, kui poistel pole sellist luksust lubatud." Tashio Kabu (snas oma naisele enne kamikaze lendu) "Nd tehtud kik ja ma vin uinuda miljoniks aastaks." admiral Onishi (hes oma hvastijtu kirjas enne harakiri sooritamist) "Isegi silmad prani ei ne ma midagi!" filmist Zatoichi "Kodumaa eest surra thendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess (tipp nats) "Mine nii kaugele kui ned ja kui sa oled kohale judnud, ned kaugemale." tundmatu autor "Armastada thendab riskida jda vastuarmastuseta. Loota thendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee midagi, ei ne midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on vimetu ppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama." tundmatu autor
"Vaid surres hakkab inimene elama." Budistliku litaania tarkusetera "Sa oled õnnelik, et sündisid tüdrukuna. Sa võid nutta sellal, kui poistel pole sellist luksust lubatud." Tashio Kabu (sõnas oma naisele enne kamikaze lendu) "Nüüd tehtud kõik ja ma võin uinuda miljoniks aastaks." admiral Onishi (ühes oma hüvastijätu kirjas enne harakiri sooritamist) "Isegi silmad pärani ei näe ma midagi!" filmist Zatoichi "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kurikara "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess (tipp nats) "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." tundmatu autor "Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama." tundmatu autor
loomulikku. Ta tegi seda sisemise sunniga, mis eitas teistsugust käitumist. Hinnates tema teeneid Eesti Vabadussõjas, ülendati Johan Pitka 1919. aasta aprillis mereväekapteniks ja sama aasta septembris aseadmiraliks, mis hiljem muudeti kontraadmiraliks. Talle omistati I liigi 1. järgu Vabadusrist ja kingiti talu Väike-Maarja lähedal. Pitka on autasustaud veel I klassi Kotkaristiga, Inglise Püha Georgi ja Püha Michaeli komandöriristiga ning Läti Karutapja ordeni II klassi aumärgiga. "Kontraadmiral Johan Pitka teened võitluses iseseisvuse eest, rahvusväeosade loomisel ja Vabadussõjas on ainulaadsed. Nad on kantud omakasupüüdmatusest, palavast isamaa-armastusest, tervest mõistusest ja raugematust optimismist. Tema teened on kirjutatud kustumatute tähtedega Eesti vabadusvõitluse ajaloosse," kirjutab Fred Limberg oma raamtus "Isamaa eest". Johan Pitkast oli saanud kangelane. Ta oli üks neist, kelle Inglise valitsus tõstis Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri kõrval aadliseisusesse
Püha Anna III klassi ordeniga. Üldse omandas enne Esimest Maailmasõda Peterburi sõiväeakadeemias sõjalise kõrghariduse kaheksa tulevast eesti kindralitadmirali. Enne Laidoneri oli selle lõpetanud tulevane kindralmajor Dmitri Lebedev ja kindralleitnant PaulAdolf Lill. Peale Laidoneri lõpetas selle veel tulevane kindralleitnant Nikolai Reek, tulevased kindralmajorid Jaan Soots ja Juhan Tõrvand ning tulevane kontraadmiral Hermann Alexander Eduard parun von Salza. Lõpetanud sõjaväeakadeemia pöördub Laidoner tagasi oma 13. Jerevani polku, kus talle antakse akadeemia eduka lõpetamises eest kaks kuud puhkust. 1913. aasta jaanuaris ülendatakse Laidoner staabikapteniks ja samal aastal määratakse ta 1. Kaukaasia laskurpolgu rooduülemaks, kust ta vahetult enne I maailmasõja algust määratakse III Kaukaasia korpuse staapi ja saadetakse Edelarindele. Seal
annaabi.ee 
