Õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama Koolis käis ta 10-15 aastaselt Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt On tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas" Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last 1906.a pöördus ta tagasi Tallinna koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga Kuulus rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917
kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". See töö lõppes 2. veebruaril 1902. aastal, kui Marie abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. 1902. aastal sündis tütar Dagmar. Kahjuks ei kodunenud Under kinnise loomuga Hackeri kõrval. 1904. aastal kinkis ta Laikmaale tänutäheks oma portree maalimise eest saksakeelse luuletuse ning too soovitas tal hakata kirjutama eesti keeles. Underi poolt Laikmaale usaldatud
kirjandustegelastega. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal. Under ja Eduard Vilde Tutvumine Vildega mõjutas kindlasti tema loomingut, sest säilinud kirjadest on näha, et Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust ning soovitas võtta eeskujuks Heinet. 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas". Eduard Vilde õhutusel kirjutas ta ka proosat. 20. ja 23. elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Under ja Ants Laikmaa Saatus viis 38 aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21 aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a. Marie oli tulnud suvepuhkusele ome poolteiseaastase tütrega Moskvast. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu.
surmkindlalt otsustanud, et ta ei kirjuta elu sees mitte ühtegi raamatut. Nõnda oli ta otsustanud, kuna koolis korrutati talle alailma: "Sinust saab vist küll üks kirjanik." Ta küll ei söandanud pikki aastaid sulepead kätte võtta, ega murdnud oma kunagist otsust, kuid lõppude-lõpuks hakkas siiski pisitasa kirjutama. Enne, kui sündis "Pipi Pikksukk", läks hea hulk aega. 18-aastane Astrid sünnitas vallaslapsena poja Lasse, järgnesid sekretätikutse omandamine, vilets kontoripreili elu 1920-ndate lõpu Stockholmis, abielu 1931. aastal Kuningliku Autoklubi juhataja Sture Lindgreniga, teine laps Karin ning turvaline koduperenaise saatus sõjaeelses Stockholmis. Stockholmis tegutsevad ka kirjaniku muinasjutu- ehk "mitterealistlikud" raamatutegelased, ennekõike Katuse-Karlsson. Jutus "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" on Astrid Lindgren. kirjeldanud aga Stockholmi skääre ja soolavarese saart, kus ta veetis kolmkümmend suve ühtejärge.
tuleb taotella kõige lühemat, selgemat, välgutaoliselt mõjuvat väljendust! Ta soovitas eeskujuks võtta Heinet. 1901. aastal oli Vilde hoogsalt tegev radikaalse ajalehe ,,Teataja" käimapanekul, vastukaaluks konservatiivsele ,,Eesti Postimehele". Leht hakkas ilmuma 1901. aasta novembrist. Peale Vilde asusid seal tööle H. Pöögelmann, O. Münther, J. V. Veski, hiljem ka A. H. Tammsaare ja teised. Vilde eestkostel leidis noor Marie Under kontoripreili koha ,,Teataja" talituses alates 1901. aasta novembrist. Tutvumine Vildega mõjus Marie Underile vaimselt väga virgutavalt. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik; süvenes huvi eestikeelse kirjanduse vastu. 12. jaanuarist 1902 hakkas ,,Teatajas" ilmuma ,,Mahtra sõda", mida Marie Under erutatult lugema asus. Marie Under sai tõuke kaugenemiseks baltisaksa mentaliteedist, mis saksa kooli kaudu mõneti oma jälgi oli jätnud
annaabi.ee 
