Baikali järv Klaarika Ilisson Üldandmed Pindala 31 500 km². Maht 23 000 km³. Suurim sügavus 1637 m. Keskmine sügavus 758 m. Kõrgus merepinnast 456 m. Valgla pindala 560 000 km². Soolsus 0. Kaldajoone pikkus 2000 km. Pikkus 636 km. Laius 80 km. 27 saart. 1123 jõge. Kliima Paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Keskmine temperatuur 0,4 °C. Keskmine sademete hulk 453 mm. Jääs jaanuari algusest maini. Suvel vee pinnakiht 912 °Cni, rannikul kuni 20 °C. Geoloogia Maailma vanim järv. Vanus umbes 25 miljonit aastat. Väga unikaalne nähtus. Tekkinud riftivööndisse. Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine. Eristatakse mandrilist riftivööndit ja ookeanilist riftivööndit. Elustik Üle 2600 taime ja loomaliigi. 960 looma ja 400 taimeliiki on endeemsed
Järves on 27 saart Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel. Sadamad on Baikal, Baikalsk, Tanhol, Turka, UstBarguzin ja Nizneangarsk. Valglas, mis ulatub Mongooliasse, elab 5 miljonit inimest. Kliima Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Aasta keskmine temperatuur on 0,4 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 453 mm. Kuulub kliimatüüpi, mida iseloomustab külm ja kuiv talv ning lühike suvi. Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °Cni, rannikul kuni 20 °C. Kliima Geoloogia Maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat. Järved ei ole tavaliselt geoloogilises ajaskaalas eriti püsivad,
Hoolimata suurest sügavusest on Baikali vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel. Baikali sadamad on Baikal, Baikalsk, Tanhol, Turka, Ust-Barguzin ja Nizneangarsk. Baikali valglas, mis ulatub Mongooliasse, elab 5 miljonit inimest. Suurimad linnad on seal Ulan-Ude ja Ulaanbaatar. Kliima Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Aasta keskmine temperatuur on 0,4 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 453 mm. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal Dwc kliimatüüpi, mida iseloomustab külm ja kuiv talv ning lühike suvi. Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °C-ni, rannikul kuni 20 °C. Ust-Barguzin (Baikali keskosa idarannikul) Irkutsk (Angara ülemjooksul) Geoloogia
jõudsid[viide?]. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas). 6 Baikali kliima Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Aasta keskmine temperatuur on 0,4 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 453 mm. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal Dwc kliimatüüpi, mida iseloomustab külm ja kuiv talv ning lühike suvi. Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °C-ni, rannikul kuni 20 °C. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thum 7 b/6/6c/Baikal_lakuaren_HMtik_Era.JPG/1280px- Baikal_lakuaren_HMtik_Era.JPG
Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu-ja halduspretsedent. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 3.Nimeta 3 õiguse allikat. Õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivakt. 4.Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 2 õigusharu, mis vastavasse põhivaldkondadesse kuuluvad. Avalik õigus(karistusõigus,haldusõigus) ja eraõigus(tsiviilõigus,majandusõigus). 5.Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava)
instituute, institutsioone, termineid (mõisteid), definitsioone, klassifikatsioone, doktriine ning kontseptsioone, samuti üldisi seoseid õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Õiguse osa koostati samuti nagu riigi osagi arvestades Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi. Loengumapp on koostatud valdavalt kontseptuaalse referatiivse ülevaatena vastavuses käesoleval sajandil kinnistunud paradigmaatiliste lähtealustega, kusjuures õiguse osa tugineb põhilises kontinentaalsesse suurde õigussüsteemi kuuluva normativistliku koolkonna käsitlustele. Normativistlik koolkond (ka Viini koolkond) on eesti õigusteoreetikuid mõjutanud tugevasti juba enne omariikluse saavutamist ning see mõju on selgelt tunnetatav nii teoorias kui ka praktikas omariikluse saavutamisest kuni 1940. aastani. Veelgi enam - normativistlik käsitlus on tunnetatav õigusteadlaste töödes isegi nõukogude okupatsiooni perioodil ning teoorias ja praktikas praegugi
annaabi.ee 
