esinduskogude pädevuses. Aktiivne vastupanu sai alguse 1770ndate algul. Aktiivsemaks vastuseisjaks on Massaschussets (Boston), mida britid tahavad karistada. Oluliseks tähiseks on "Bostoni teejoomine". Tulemuseks kärbiti Massaschussetsi õigusi, kuid see viib Kontinentaalkongressi kokkukutsumisele 1774. Kongress soovib üleameerikaliku struktuuri eesmärgiks taastada ancien regime'i. Võitlemiseks kasut majanduslikke vahendeid kaupade boikoteerimine (Kontinentaalliit). Vaimseteks eeskujudeks saavad puritaanide vabariiklik ideoloogia ja Locke. Teiseks eeskujuks oli eelkõige Montesquieu võimude lahususe teooria. Konkreetseks ajendiks sai oma maj ja regionaalsete huvide eest seismine. Tulemuseks on vana võimu kukutamine (1775 1783). Kuna puudub kompromiss, alustatakse sõjategevust. II kontinentaalkongress võtab vastu iseseisvuse 1776. Organiseeritakse sõjaväge, mille juhiks saab George Washington. 4.7
· 1774 I kontinentaalkongress Philadelphias (55 delegaati, puudu Georgia): eesmärgiks tühistada ,,Talumatute seaduste" mõju · Olulised delegaatid (kaasas mitmed nn ,,isad riigiasutajad") mh: Samuel ja John Adams (Mass.), George Washington (Benjamin Franklin proovis pidada läbirääkimisi SB-s) · Otsustati katkestada kaubandussuhted SB-ga kuni vana õiguskorra taaskehtestamiseni (järjekordne boikott): kontinentaalliit · Boikoti järele valvasid kohalikud komiteed: uus võimustruktuur · Kinnitati lojaalsust SB-le ! Ameerika revolutsiooni vaimsed mõjutajad I SB poliitiline süsteem: põhiseaduslik monarhia = rahva esinduskogu olemasolu, võimude lahusus, parlamentarism; lepinguteooria : Kui valitseja ei pea kinni lepingutest, on ta võimalik tagandada (sündmused Inglismaal 1689, Locke) II 17.saj. Inglismaa (puritaanide) traditsioonilised poliitilised väärtused:
meestest (piiras varanduslik tsensus). Ameeriklaste arvamus oli, et uute maksude kehtestamine kuulub koloniaalesinduskogude pädevusse. Ameeriklaste aktiivne vastupanu. Nt boikoteeriti West Indian Trade Company monopoli, ,,Bostoni Teejoomine" (1773). Selle tulemuseks oli 1774 I kontinentaalkongress: üleameerikaliku poliitilise struktuuri rajamise eesmärgiks on vana õiguskorra taaskehtestamine (võitlusviisiks Suurbritannia kaupade boikoteerimine = kontinentaalliit). Ameeriklaste vaimsed eeskujud: 1) Suurbritannia poliitilised traditsioonid (17saj puritaanide vabariiklik ideoloogia ja Locke). 2) Valgustusfilosoofia: eriti Montesquieu võimude lahususe teooria. Konkreetseks ajendiks: oma (majanduslik) regionaalhuvide eest seismine. Ameerika revolutsioon (vana võimu kummutamine) 1775-1783: 1) Vabadussõja I lahing 1775, 2) II kontinentaalkongress 1775-1776, 3) Ameerika sõjaväe organiseerimine (George Washington),
õiguste piiramine. 13 koloonia omavaheline koostöö · Briti autoriteet devalveerub · Ameeriklased hakkavad rajama üleameerikalikku poliitilist struktuuri: · 1774 I kontinentaalkongress Philadelphias (55 delegaati, mh John Adams, Georg Washington; puudu Georgia) · Eesmärgiks tühistada ,,talumatute seaduste" mõju. Kontinentaalkongressi otsused · Otsustatakse katkestada kaubandussuhted SB-ga kuni vana õiguskorra taaskehtestamiseni kontinentaalliit · Kinnitatakse lojaalsust SB-le · Boikoti järele valvavad kohalikud komtieed · Tulemus: areneb uus võimustruktuur Ameeriklaste vaimsed eekujud · SB poliitiline süsteem (Locke): Inglismaa ,,Traditsioonilised" väärtused = põhiseaduslikud vabadused ja (17.saj.) vabariiklik ideoloogia · Valgustusfilosoofia riigiteooriad (Montesquieu) · Ameerika ideaalid : vabadus, võrdsus, põhiseaduslikkus
annaabi.ee 
