rahvusvahelise tuntuse. Lõi ühtse elektriteooria, mille järgi keha võib olla elektriga laetud kas positiivselt või negatiivselt, olenevalt sellest, kas ta sisaldab elektrit 5 tasakaaluolekuga võrreldes rohkem või vähem. Ta tõestas katseliselt, et äike on elektriline nähtus ning ta leiutas 1752 piksevarda. Ta esindas kolooniaid Pennsylvanias ja Suurbritannia valitsuse juures. Võttis osa II Kontinentaalkongressist ja Iseseisvusdeklaratsiooni koostamisest. Ta esitas esimesena Kongressile orjusevastase remonstrantsi. Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson. Ta pidas ideaalseks ühiskonda mis koosneb farmidest ja käsitöölistest. Ta pooldas rahva suveräniteedi ideed, millest tulenes ka õigus oma riigi loomisle. Jefferson arvas, et kolooniatel on õigus vastu hakata oma emamaale ja oli mõni aasta hiljem iseseisvusdeklaratsiooni põhiautoriks.
Kogu retke jooksul olid inglise sõdurite erepunased kuued heaks märklauaks kiviaedade, küngaste või mõne majanurka taha peitunud laskureile, kes kuulsid "Middlesexi küladest ja farmidest" pärit miilitsasse. Selleks ajaks, kui kurnatud sõdurid Bostorisse vaarusid, oli 250 neist tapetud või haavatud. Ameeriklased olid kaotanud 93 meest. Vaatamatarelvastatud kokkupõrkele oli Inglismaast lõpliku lahkulöömise võimalus nii mõnelegi Kontinentaalkongressist osavõtule vastumeelt. Britannia oli lootnud, et lõunapoolsed kolooniad jäävad lojaalseks, osalt nende sõltuvuse tõttu orjadest. Paljud Lõuna.kolooniate asukad pelgasid, et mäss emamaa vastu võiks vallandada ka orjade ülestõusu plataatorite vastu. Ja tõepoolest oli Virginia kuberner lord Dunmore 1775. aasta novembris lubanud vabadust igale orjale, kes brittide poolel sõdib. Põhja-Carolaina kuberner Josiah Martin õhutas ka oma alamaid kroonile truuks jääma. Ja kui
Vahepeal olid toimunud otsustavad sündmused: aprill 1775 Lexingtoni konflikt Bostoni läheda, kus puhkes tulevahetus Briti võimu ja ameeriklaste vahel,mida juhtis S.Adams. Üha enam ägenesid kohalike mässuliste rünnakud Briti garnisoni vastu. Teiseks kontinentaalkongressi ajaks oli õhustik väga pingeline. 15.mail 1775 teine kontinentaalkongress otsustas alustada sõda Briti võimu vastu. Ameerika koloniaalvägede ülemjuhatajaks määrati G. Washington. Samas polnud kõik kontinentaalkongressist osavõtjad üksmeelel, et UK vastu tasuks sõda alustada ning prooviti leida paremaid lahendusi. 23. Augustil 1775 kuulutas UK kuningas George III mässulisteks, millega hakkas USA kodusõda. ISESEISVUSSÕDA Mõiste tuntud ennekõike Briti polt vaadatuna. Ameeriklased ise räägivad sest kui revolutsioonilisest sõjast. Sõja keskne nõue oli iseseisvustaotlus. Sõda hakkas 1775. 4.juulil 1776 valmis iseseisvusdeklaratsioon, mille koostas viiekomitee(Committee of Five)
tollivaba teelaadungi. Briti võimud sulgesid karistuseks Bostoni sadama. See teravadas suhteid kolooniate ja krooni vahel. 1774 toimus Philadelphias I kontinentaalkongress, mis püüdis konflikti Briti krooniga lahendada rahumeelsel teel. Algselt ei olnud ameeriklaste eesmärgiks mitte briti kroonist lahkulöömine, vaid häirivate piirangute kaotamine ja oma autonoomia suurendamine. Kompromissi aga ei õnnestunud leida ja kroon kuulutas kontinentaalkongressist osavõtjad mässajateks ning saatis Ameerikasse lisavägesid, et rahutused maha suruda. USA Iseisvussõda 1775 – 1782/3 1775 19 aprillil Lexingtoni ja Concordi juures briti vägede ja kolonistide rahvamiilitsa vahel toimunud lahingutega algas iseseisvussõda. Suurt edus saavutasid kolonistid 17 juunil 1775 toimunud Bunker Hilli lahingus. Samuti juunis 1775 valiti II Kontinentaalkongressil kolonistide vägede
annaabi.ee 
