enda nime kandmist Queens Counseli mis annab aunime ja tunnustuse, lisaks võimaluse küsida veel suuremat honorari ja ka võimaluse olla määratud kõrgetele juriidilistele ametikohtadele. Just QC'd on need, kes määratakse kohtunikuks, prokuröriks, kõrgetele administratiivkohtadele, jne. Solicitoridel sellist võimalust ei ole. Samuti ei ole võimalik sooritada erialaseid eksameid kohtunikuks saamiseks, nagu seda tehakse näiteks kontinentaaleuroopas. Selline traditsioon on tekitanud olukorra kus olulised positsioonid jagatakse kitsa ringi isikute vahel ja see omakorda võib olla nii kasulik kui ka kahjulik, kõik oleneb sellest kui konservatiivsed või liberaalsed on nende vaated. Selline kitsas ring võib tugevalt mõjutada kohtupraktikat ja kirjutatud õigust, sest võib tekkida olukord kus ühe kindla kitsa grupi poolt vastuvõetud arusaamad surutakse peale kogu ühiskonnale kasutades selleks aktsepteeritud mehhanisme. 6
TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD ON SEADUS JA TAVA. (§ 2. lõige 1) Miks on seadus liiga üldine? Ei tohi liiga palju ette kirjutada/piirata. Miks tava vaja on? Kõike ei saa/ei ole võimalik seaduses reguleerida. 4. oktoober 2012 1.5. Tsiviilõiguse ajalooline areng Ajaloolised allikad: · Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civile (romaani). Pärast prantsuse revolutsiooni kontinentaaleuroopas. · Saksa tsiviilseadustik BGB (germaani). Germaani õigusperekonna aluseks. · Eestis: Balti eraseadus tegemist on Tsiviilseadustiku eelnõuga (NB! See ei ole allikas). 1. Vene NFSV tsiviilseadustik 2. Eesti NSV tsiviilseadustik 3. Tsiviilseadustiku üldosaseadus NB! Kaks sama nimega seadust, üks ajalooline, teine, mis praegu kehtib. SEMINARIS PIISAB LOETELUST! 1.6. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 1. Seaduse ülesanne
3. § 134 lg 6 selle sätte sisseviimine VÕS-i põhjustas ka teatud ärevusi õigusteadlaste hulgas. Selle sätte järgi saab isikuõiguste rikkumise puhul hüvitise suuruse määramisel arvestada vajadust mõjutada kahjutekitajat hoiduma edasistest rikkumistest võttes seejuures arvesse kahjutekitaja varalist seisundit. Diskussioon puudutas eelkõige küsimust, kas meie VÕS-i on viidud sisse karistuslik kahjuhüvitis, mis kontinentaaleuroopas ei ole omane. Selle sätte puhul ei ole tegu klassikalise karistusliku hüvitisega, vaid millegi sarnasega. Tal on teatud selline karistuslik element juures, sest isikult on võimalik välja mõista suurem kahjuhüvitis ainult selletõttu, et ta on rikas. 83. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isiku surma põhjustamise korral? § 129. Lg
common law' osaks ning oli siduv uute analoogiliste probleemide lahendamisel (pretsedent). Allikate järgi saab keskaja kriminaalõigust jaotada kolme perioodi: 1) keskaja alguse barbarite õigus, leges barbarorum, germaani rahvaste tavaõiguse ladinakeelsed üleskirjutused V-IX sajandist; 2) kodifitseeritud tavaõigus, kriminaalõiguse kujunemine süstematiseeritud normistikeks; 3) hiliskeskaja tsentraliseeritud riigi kriminaalõigus. Näeme, et kriminaalõiguse areng jälgib KontinentaalEuroopas üldist asjade kulgu. Kui varase keskaja kriminaalõiguse normid olid tavaõiguse üleskirjutused, siis teine etapp tähistab süstematiseerimise algust ning kolmandat perioodi iseloomustab juba Saksa-Rooma riigi keisri Karl V kriminaalkohtuseadustik Karolina (CCC). -- Valgustusaja kodifikatsioonid Üldine kodifitseerimine algas ainuvalitsemise ajal, jätkasid valgustatud m-d. taheti ühtlustada riigi õiguselu ühtlasi lisada uusi valitseja positsiooni tugevdavaid seadusi
annaabi.ee 
