kapsaga. Küpsetati karaskit ja tehti õlut. Hingedepäeval 2 november tehti õlut ja söödi lihatoite. Mardipäeval 10 november söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega. Tehti vorste. Mardisantide tarviks hoiti köögivilju, õunu, pähkleid ja maiustusi. Globariseerumine ehk ülemaailmustamine protsess mida iseloomustab kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailmamajanduse ühiskonda. Mõistet seostatakse majanduse kontektist, eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtusega. Globariseerumise tõuke jõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalneküla. Globariseerumist peetakse pigem tänapäeva nähtuseks kuid osad on pakkunud selle alguse ajaks 4 7 sajandit kui algas usundite globariseerumine ehk siis kristuse ja islami levik. Majanduslik globariseerumine:
tasakaalu alalhoidmine, käitumine- grupireeglite täitmine, vastastikku teenete osutamine, emotsioon - süü, kadedus, tänulikkus, moraalne viha. Emotsionaalne hinnang on reflektiivne protsess, mille vahendajaks on nt negatiivsete emotsioonide korral mandelkeha ja positiivsete korral juttkeha. Teisene hinnang kui kõrgem kognitiivne protsess. Inimesed konstrueerivad oma emotsioone sõltuvalt indiviidi varasematest kogemustest ja kontektist ja selle protsessi korral esineb aktivatsioon paljudes erinevates ajupiirkondades. Emotsionaalse reaktiivsuse areng- mingi emotsiooniga seotud närviringi tundlikustumine ebatabalise elusündmuse tagajärjel või alatalitlus olulistel arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni tõttu. Imikueas kogetud tugevate emotsioonide kontekst klassifitseeritakse ohtlikuks mandelkeha tasandil ning et
* Keele variandid: o dialekt e murre geograafiline erisus o sotsiolekt sotsiaalne erisus, släng noorte kõnekeele sotsiolekt o allkeel keele variant + kirjakeel e standardkeel + ühiskeel formaalsem kõnekeel, argikeel mitteformaalsem kõnekeel o idiolekt individuaalne keelepruuk * Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on: o ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem (kontektist sõltuvam) o intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem o "lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne o tavaliselt vähem formaalne * Konversatsioonianalüüs (CA) ehk vestlusanalüüs uurib autentseid vestlusi o Vestluste jaotus: argivestlus, institutsionaalne vestlus o Peaeesmärk: avastadada vestluse struktuuri o Põhiteemad: + vooruvaheldusmehhanism
Talurahva suhtlust riigiga, mis pidi nüüüd olema vaba ( talurahvas oli vaba seisus) toimus jätkuvalt läbi mõisa. Vabanemien sai teoks esmaks seeläbi, et talurahvale hakati ostma talumaad. Passiseadus andis vaba liikumise, 1865 kaot ka kodukarjaõigus ja liikumisvabadus ( 68 Eestimaal). Vallaseadus ka oluline, talurahvas sai kogukondliku omavalitsuse mis pidi olema mõisniku eeskostest. Pärisorjuse kaot ida-euroopa kontektist. Alguse sai Austriast ( 1 nov 1781 Joseph II pärisorjuse kaot patendiga, päris Austri , bäämi- ja määrimaa kohta)Eesmärk kaotada isiklik sõltuvus ära aga igasugune mõisamajandus jäi püsima, tp allvus nii kohtuhärrusele kui ka grundherrihärrustele jäi püsima. Tegelikult Joseph II ideed talurahva vabastamise osas jäid 1781 a toppama, 1848 a miindi alles revolutsiooniga talurahva vabastamisega edasi. Enne 19 saj algust anti pärisorjuse kaot idee välja Austrias,
annaabi.ee 
