Kvantitatiivse sisuanalüüsi piirangud: · võib osutuda liialt standardiseerituks, asjaks iseeneses, kirjeldavaks, triviaalseks. · keskendub sagedusele, seetõttu võib harvaesinev ning puuduv liialt vähe tähelepanu saada; · kirjeldab teksti, mitte konteksti; analüüsiprotsessis kaob seos algteksti ja sagedusjaotuse vahel. Võimalus: kombineerida kvalitatiivse sisuanalüüsiga. Kvalitatiivset sisuanalüüsi kasutatakse tekstide sisu ja/või kontekstiliste tähenduste süvitsi uurimiseks, võimaldab keskenduda teksti peamistele, tõenäolise vastuvõtu seisukohast olulistele tähendustele. Diskursusanalüüs (DA) kui meetod: · Eeldus: sotsiaalset reaalsust luuakse keelekasutuse abil. · Eesmärk: analüüsida mustreid, kuidas erinevaid sõnumeid/seisukohti esitatakse ning milliseid positsioone, huve jne see väljendab ja (taas)loob
Konnotatiivne tähendus on see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. Kuna sõnale omistab tähenduse isik, siis sõltub see indiviidi maailmapildist, emakeelest, ühiskondlikust seisundist ja veel paljustki muust. Sõnale omistatav tähendus võib aja jooksul muutuda, mõnikord lausa vastupidiseks esialgsele. Tehakse vahet kontekstiliste ja kontekstivabade tähenduste vahel. Kontekstist sõltumatuid keeles kinnistunud tähendusi uurib semantika, kontekstilisi tähendusi uurib pragmaatika. 1 2. MÕISTE JA TERMIN 2.1. MÕISTE MÕISTMISEST Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi ühine struktuurielement – isiklik mõiste. Isikliku mõiste kujunemise võib esile tuua kaks olulist protsessi, mis täiendavad teineteist:
Konnotatiivne tähendus on see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. Kuna sõnale omistab tähenduse isik, siis sõltub see indiviidi maailmapildist, emakeelest, ühiskondlikust seisundist ja veel paljustki muust. Sõnale omistatav tähendus võib aja jooksul muutuda, mõnikord lausa vastupidiseks esialgsele. Tehakse vahet kontekstiliste ja kontekstivabade tähenduste vahel. Kontekstist sõltumatuid keeles kinnistunud tähendusi uurib semantika, kontekstilisi tähendusi uurib pragmaatika. 1 2. MÕISTE JA TERMIN 2.1. MÕISTE MÕISTMISEST Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi ühine struktuurielement isiklik mõiste
roll. Karjääriotsuse tegemise interaktiivne mudel (joonis 3) illustreerib nende komponentide vahelist seost. Kliendid tulevad nõustamisele, sest nad on mingis mõttes kinnijäänud: nad vajavad teistsugust lähenemist. Nõustajas nähakse uue vaatenurga pakkujat - inimest, kes võib aidata neil teetõkked ületada. Kliendi loo täielik mõistmine eeldab olukorra kõikide aspektide (kognitiivsete, afektiivsete, käitumustike ja kontekstiliste) põhjalikku uurimist. Loo üksikasjalik läbiarutamine on karjäärinõustamise protsessi oluline osa. Uurimist on hea alustada otsuse tegemise ajendi (te) käsitlemisest, mis moodustab lähtepunkti. Otsuse tegemise ajendid võivad olla nii välised kui ka sisemised. Välised ajendid on sellised sündmused nagu töö kaotus, kooli lõpetamine, perekonnaseisu muutus, surm perekonnas jne. Sisemised ajendid on aga
annaabi.ee 
