Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kontaktvesiloodi" - 5 õppematerjali

Kõrgem geodeesia 1-kontrolltöö
18
docx

Kõrgem geodeesia 1. kontrolltöö

vaadatakse, kas statiivide pead ning kingad ei logise. Vajadusel pingutatakse  kinnituskruvisid. Paigaldusloodide seisundi kontroll. Nivelliiri viseerimisjoone ja  silindrilise vesiloodi telje vahelise nurga i määramine. Silindervesiloodi jaotise  määramine lati abil. Nivelliiri mõõtetrumli jaotise väärtuse määramine. 52. Millisest 3 põhiliigist koosnevad isiklikud vead nivelleerimisel? ­  Kontakti viga ehk kontaktvesiloodi otste ühildamise viga, ­ Bisektori latijaotisele  suunamise viga, ­ Vahetu lugemi viga optilise mikromeetri trummelkruvi skaalalt 53. Nivelleerimise instrumentaalsed vead: ­ Põhitingimuse rikkumine s.t. viseerimistelje ja kontaktvesiloodi telje  mitteparalleelsusest tingitud viga.    Väiksema toimega vead:­ Vesiloodi mulli vaegliikumise viga, ­ Optilise 

Merendus → Kõrgem Geodeesia
18 allalaadimist
Kõrgema geodeesia I eksami kordamine
4
docx

Kõrgema geodeesia I eksami kordamine

nummerdatud ja katalogiseeritud.Pinnasereeperitele mõjuvad valdavalt kergitavad jõud. 2. Vigade allikad - ptk. 10 Isiklikud vead mis jagunevad juhuslikeks ja sõstemaatilisteks. Ohtlikumad on süstemaatilised vead kuna need kuhjuvad ja käigu lõpuks moonutada nivelleermis tulemusi. Instrumentaalsed vead. Kõige tähtsam instrumentaalsetest vigadest on põhitingimuse rikkumisest st. Viseerimistelje ja kontaktvesiloodi telje mitteparalleelsusest tingitud viga. Lisaks sellele veale on ka vesiloodi mulli vaegliikumis viga, optilise mikromeetri tühikäigust tingitud vead, optilise mikromeetri skaala jaotise tegelikus ja nimiväärtuse erivevusest tingitud viga, vesiloodi mulli päikese poole nihkumisest tingitud viga . Kompensaatoriga niveliiridel viseerimiskiirde isegorisonteerimise viga ja kimpensaatori süstemaatiline viga.vi Digitaalnivelliiridel

Maateadus → Kõrgem geodeesia 1
49 allalaadimist
Kõrgem geodeesia 2-kursus
5
docx

Kõrgem geodeesia 2. kursus

määramine.Maakoorealuste masside ümberpaigutustest tingitud Maa loodpindade deformatsioonide uurimine.Maakoore kaasaegsete vertikaalnihete tundmaõppimine maaväringute prognoosi eesmärgil.Suurlinnade mikroseismilisteks piirkondadeks jatamine, mis on vajalik nende generaalplaanide koostamisel ning hoonete kõrguse ja konstruktsiooni püsikindluse määramisel. Isiklikud vead-Vead jagunevad juhuslikeks ja süstemaatilisteks. Ohtlikumad on süstemaatilised vead.Isiklike vigade komponendid:Kontaktvesiloodi otste ühildamise viga.Bisektori latijaotisele suunamise viga.Vahetu lugemi viga.Süstemaatilised vead võivad nt tekkida, kui üks lattidest on pidevalt päikesepaistes ja teine mitte.Instrumentaalsed vead-Kõige tähtsam on põhitingimuste rikkumisest, st viseerimistelje ja kontaktvesiloodi telje mitteparalleelsusest tingitud viga.Kompensaatornivelliiridel puuduvad kaks eelnimetatud vesiloodi mulliga seotud viga, kuid lisanduvad:Viseerimiskiire isehorisonteerumise viga

Geograafia → Geodeesia
9 allalaadimist
Kõrgem Geodeesia I
5
docx

Kõrgem Geodeesia I

Maakoorealuste masside ümberpaigutustest tingitud Maa loodpindade deformatsioonide uurimine.Maakoore kaasaegsete vertikaalnihete tundmaõppimine maaväringute prognoosi eesmärgil.Suurlinnade mikroseismilisteks piirkondadeks jatamine, mis on vajalik nende generaalplaanide koostamisel ning hoonete kõrguse ja konstruktsiooni püsikindluse määramisel. Isiklikud vead-Vead jagunevad juhuslikeks ja süstemaatilisteks. Ohtlikumad on süstemaatilised vead.Isiklike vigade komponendid:Kontaktvesiloodi otste ühildamise viga.Bisektori latijaotisele suunamise viga.Vahetu lugemi viga.Süstemaatilised vead võivad nt tekkida, kui üks lattidest on pidevalt päikesepaistes ja teine mitte.Instrumentaalsed vead-Kõige tähtsam on põhitingimuste rikkumisest, st viseerimistelje ja kontaktvesiloodi telje mitteparalleelsusest tingitud viga.Kompensaatornivelliiridel puuduvad kaks eelnimetatud vesiloodi mulliga seotud viga, kuid lisanduvad:Viseerimiskiire isehorisonteerumise viga

Maateadus → Kõrgem geodeesia 1
53 allalaadimist
GEODEESIA II eksami vastused
138
docx

GEODEESIA II eksami vastused

Kõrvalekalde suurus on kahekordne viga. Pool kõrvalekaldest parandatakse vesiloodi justeerimiskruvide (enamasti kahe) pööramisega. Järgnevalt viiakse mull keskasendisse tõstekruvide pööramisega. Kuivõrd ümarvesilood on paigalduslood instrumendi esialgseks loodimiseks, siis on see silindrilise vesiloodiga instrumentide puhul tehnilistel nivelleerimisel rohkem mugavuseks vajalik kontroll, sest ümrvesiloodi väiksemate hälvete puhul kulub lihtsalt rohkem aega kontaktvesiloodi mulli otste kujutiste kohakuti viimiseks, aga suuremate hälvete puhul on võimalik teha ka esialgne paigaldus silindrilise vesiloodi abi. 2. niitristiku horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega (vertikaalniit peab olema vertikaalne) Siseruumides riputatakse instrumendist 15..20m kaugusele ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit suunatakse ripploodile. Kui vertikaalniidi üks ots ühtib ripploodi nööri kujutisega ja

Geograafia → Geodeesia
305 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun