...(4.3') r 1 2 33 Nurkkiirus ümber kiiruse hetkelise tsentri = 1 + 2 . Ratta 1 punkti B kiirus ratta 2 suhtes (libisemiskiirus) (v1,2 ) B = BP = (1 + 2 ) BP (vt. joon. 18) ...(c) Olgu ratas 1 varustatud hammastega, mille profiiliks on kõver 1 (joon. 19) ja ratas 2 hammastega, mille profiiliks on 2. Valemi c põhjal on punkti Y kiirus kontaktpunktis (v1,2 ) Y = PY . Et säiluks normaalne kontakt peab kiirus olema suunatud piki kontaktpunktis profiilidele tõmmatud ühist puutujat t-t. Seega peab kontaktpunkti Y ham- bumispoolusega P ühendav sirge olema suunatud piki profiilide ühist normaali n-n. Ülaltoodu põhjal võib formuleerida hambumise põhiteoreemi: Pöörleva liikumise ülekandmiseks konstantse ülekandeteguriga peavad kasutatavad
Dünaamilise koormise, löögi või vibratsiooni, mõjul survejõud terade vahel teatud ajahetkel väheneb või hoopis kaob. Seetõttu väheneb või kaob ka teradevaheline hõõrdejõud ning võlvid purunevad. Eeltoodu aitab selgitada, miks isegi kohevad liivad staatilise koormise all tihenevad vähe, kuid vibratsiooni mõjul tunduvalt enam. Joonis 2.6 Savi "kaardimajakese" struktuur Joonis 2.7 Savipinnase dispersne struktuur Saueosakeste settimisel kontaktpunktis tekkiv põhiliselt elektrimolekulaarne jõud on suuteline tasakaalustama osakesele mõjuva gravitatsioonijõu. Osakesed jäävad samasse asendisse, kui nad olid veekogu põhja langedes (joon 2.6). Olenevalt vees lahustunud ainete koaguleerivast (osakeste liibumist soodustavast) või dispergeerivast (osakeste eraldumist soodustavast) toimest võivad saueosakesed moodustada väga mitmekesiseid struktuure. Kuna osakeste tasapinnalistel külgedel on negatiivsed, servadel aga positiivsed
Seega peab olema mingi piirpunkt, millest miidli poole lasti lisada on mõttetu või isegi kahjulik. Sellise punkti kauguse miidlist saame eelmisest valemist: nL2 l0 (17.37) 2X 0 Igasugune lasti paigutamine punkti, mille korral l>l0, väheneb süvis madaliku ja laevakere kontaktpunktis ja seega paraneb ka laeva seisund. Süvise muutuse arvutamiseks võib kasutada järgmisi valemeid: Täiendava lasti võtmisel: p l TV , A 1 (17.38) q nL lasti maha võtmisel: p l
Staatiliselt mõjuv koormus ei suuda neid purustada enne kui ületatakse kvartsitera muljumistugevus kokkupuutepunktis. Dünaamilise koormise, löögi või vibratsiooni, mõjul survejõud terade vahel teatud ajahetkel väheneb või hoopis kaob. Seetõttu väheneb või kaob ka teradevaheline hõõrdejõud ning võlvid purunevad. Eeltoodu aitab selgitada, miks isegi kohevad liivad staatilise koormise all tihenevad vähe, kuid vibratsiooni mõjul tunduvalt enam. Saueosakeste settimisel kontaktpunktis tekkiv põhiliselt elektrimolekulaarne jõud on suuteline tasakaalustama osakesele mõjuva gravitatsioonijõu. Osakesed jäävad samasse asendisse, kui nad olid veekogu põhja langedes (joon 2.6). J o o n is 2 .6 S a v i " k a ard im aj ak e se " s tru k tu u r Olenevalt vees lahustunud ainete koaguleerivast (osakeste liibumist soodustavast) või dispergeerivast (osakeste eraldumist
annaabi.ee 
