YF 2,43 2,41 2,27 2,22 2,19 2,12 2,09 2,08 2,04 7. Detaili töötingimuste analüüs 6 Eeldades, et projekteeritav tiguratas töötab 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, 50 nädalat aastas ning toote garantii on 2 aastat, saame sel ajal tehtavate tsüklite maksimaalseks arvuks, eeldusel, et mootori maksimaalne pöörete arv on 1500 pööret minutis, 8,64 * 106. Tiguratta voolavuspiiri piirtingimus on Rm 201,4 MPa, kontaktpingest lähtuv kõvaduse piirtingimus on HB 198. Tagamaks detaili tõrgeteta töö kogu garantiiaja vältel, tuleb valida piisavalt tugev ning kõva materjal. Eeldusel, et töö toimub sisetingimustes ning tiguratta maksimaalne pöörlemissagedus f = 36 pööret/min, ei ole meil suuremaid kriteeriumeid materjali termopüsivuse osas. Probleeme võib tekitada suur hõõrdumine, kuid määrete kasutamisega saame selle mure lahendada. 8. Detaili tööiga
Murenemine saab alguse Normaalne nurkõmblus hamba keskosast veidi allpool poolusjoont.Nähtus on väsimuslik ja on esile kutsutud Kumer nurkõmblus pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas Nõgus nurkõmblus sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse Parendatud nurkõmblus tunginud määrde lahtikiiluva toimega.
Murre võib tekkida hetkelisest ülekoormusest või olla väsimuslik. Hammaste tööpindade murenemine (joon 281b) on tüüpiline vigastumine kinniste hästimääritud hammasülekannete korral. Ta väljendub rõugearme meenutavate väikeste aukude tekkes hammaste tööpinnal, mis hiljem kasvades moodustvad tühikuid. Murenemine saab alguse hamba keskosast veidi allpool poolusjoont.Nähtus on väsimuslik ja on esile kutsutud pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine (joon. 281c) on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid põhjusi. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase
Ka pinnasele mõjuv koormus tekitab piirides suureneb surve sõltudes mahukaalust võrdeliselt sügavusele. teiste raadiuste ja pöördetsentritega saab leida samapüsivusteguri pinged pinnases ja seepärast ka surve pinnases asuvatele ehitise osadele. Pinnasevee esinemisel tuleb allpool veepinda vertikaalpinge arvutada jooned (jooned, millel asuva pöördetsentri korral on nõlva püsivustegur Vaatleme pinnase ja ehitise vahelisest kontaktpingest põhjustatud koormust. arvestades vee üleslükke jõudu, see tähendab kasutada heljundmahukaalu ühesugune) ja seejärel pöördetsentri asukoha, mis annab minimaalse Seega on probleem põhiliselt tugi- ja sulundseintele ning keldriseintele mõjuva ´= -w. Kuna vertikaalpinge väheneb, siis väheneb ka pinnase varuteguri (joon5.8). Tuleb arvestada, et ebaühtlase pinnase puhul võib koormuse määramisega
103 Hammaste tööpindade murenemine. Tüüpiline vigastumine kinniste hästimääritud hammasülekannete korral. Väljendub rõugearme meenutavate väikeste aukude tekkes hammaste tööpinnal, mis hiljem kasvades moodustavad tühikuid. Murenemine saab alguse hamba keskosas veidi allpool poolusjoont. Tööpindade murenemine on esile kutsutud pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas sügavuses pindkihi sees. Hammaste abrasiivkulumine. Esineb lahtiste, aga ka tolmuses keskkonnas töötavate (näit. põllutöö-, mäe- ja teedeehitusmasinate) kinniste ülekannete hambail. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumine – hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Et algne
10 Pinnase rõhk piiretele 10.1 Probleemi olemus Pinnasesse rajatud ehitisele mõjub alati pinnase omakaalust põhjustatud surve. Ka pinnasele mõjuv koormus tekitab pinged pinnases ja seepärast ka surve pinnases asuvatele ehitise osadele. Käesolevalt me ei vaatle ehitise omakaalust ja temale mõjuvate kasuskoormuste mõjul tekkivaid pingeid pinnases ja ehitises, vaid just pinnase ja ehitise vahelisest kontaktpingest põhjustatud koormust. Seega on probleem põhiliselt tugi- ja sulundseintele ning keldriseintele mõjuva koormuse määramisega. Kuna need on enamasti vertikaalsed või väikese kaldega konstruktsioonid, siis räägitakse ka pinnase külgsurvest. On aga konstruktsioone, näiteks tunnelid ja torud, mille puhul on oluline ka pinnasesurve vertikaalsuunas. On selge,
annaabi.ee 
