Sulamit kovar (Co Fe Ni Mn ), mida saab kergesti klaasi külge sulatada, kasutatakse elektro- , raadio- ja valgustehnikas. Co Cr sulamil on suur elektriline takistus, sellest tehakse elektriahjude kütteelemente. Keemiatööstuses rakendatakse metallilist Co katalüsaatorina. Tehisisotoop Co 60 emiteerib gammakiirgust ning leiab radooni asendajana kasutamist radioteraapias (vähkkasvajate ravil), metallodefektoskoopias ja automaatikaseadmetes (kontaktivabade niiskuse ja paksusemõõturites, kaaludes). Ühendid Ühendis on Co o.-a. valdavalt II ja III, iseloomulikum o.-a- on III, seejuures on püsivam o.-a. II. Co(III)- ühendid on oksüdeerivate omadustega, kusjuures nad redutseeruvad Co(II) ühendeiks. CoO tekib Co oksüdatsioonil õhus või CoCo3 kuumutamisel õhu juurdepääsuta. CoO on sinaka värvusega kristalliline aine. Alulise oksiidina reageerib ta hapetega, andes Co(II) soolasid (CoCl2, CoSo4)
lülituspidurdusega sõltuvalt elektromotoorjõust ...................... 47 II. Elektriajamite kontaktivabad juhtimisskeemid ................................. 50 2.1. Elektriajamite kontaktivaba juhtimise põhimõte .................................. 50 2.2. Kontaktivabad loogikaelemendid ja loogikaelementide süsteemid .............. 51 2.3. Loogikalülituste sünteesi ja projekteerimise alused ................................ 56 2.4. Elektriajamite kontaktivabade juhtimisskeemide näiteid .......................... 60 2.5. Türistoride kasutamine elektriajamite jõuahelates .................................. 63 Elektriajamite suletud juhtimissüsteemid III. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide elemendid ......................... 69 3.1. Põhiteadmisi suletud juhtimissüsteemide elementidest ............................ 69 3.2. Etteandeseadmed ........................................................................ 70 3.3
kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kiiratava valguse intensiivsus ja seda lühemalaineline on kiiratav valgus 17.Soojuskiirgus on ka silmale nähtamatu infravalgus. Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust? Infravalguse toimel põhineb ka termograafia, mille abil tehakse kindlaks näiteks elamute soojuslekke kohad. Nendest kohtadest väljub ka infravalgust, mille muudavad inimesele nähtavaks termokaamerad.Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseadmete, kontaktivabade termomeetrite ja liikumisandurite töö. 18.Kuidas ergastatakse aatomid luminestsentskiirguse korral? Too mõned näited ergastusviisidest ja luminestsentsi kasutusaladest Luminestsents on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks
Liikumise käigus võivad aatomid omavahel põrkuda ja selle tulemusena võib mõni elektron aatomis minna tuumast kaugemale. Toimub aatomi ergastamine ja sellele järgnev elektromagnetlaine kiirgamine. Hõõguvate tahkiste ja vedelike kiirgusspekter on pidev. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda suurem on kiiratava valguse intensiivsus ja seda lühemalaineline on kiiratav valgus. Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseadmete, kontaktivabade termomeetrite ja liikumisandurite töö. Luminestsents on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Luminestsentsi liigid
ikkagi mingit väikest voolu (kuni mõnikümmenst mikroamprit) selline väike vool ei käivita küll tarbijat kuid hoiab tarbia klemmid pinge all sisselülitatd on mõni ohm kuid väljalüitatult on 10 k. Samal põhjusel puudub ahelates ohutustehniline õhuvahe, selle teitamiseks lisatakse kontaktivabale lülitile täiendav lüliti või tagatakse lihtne ahela lahtiühendamise võimalus. Kontaktivabade lülitite eeliseks on erinevad lülitusreziimid, millised on teostatud lüliti juhtelektroonika abil. Kõige lihtsam lülitamine on nullist lülitamine ZS(ziro switsing). ZS lüliti lülitab voolu sisse sisselülitamissignaali saabumise hetkele järgnevad nullpunktid st kui sisendsignaal saabub ajahetkel t1 siis lülitamine toimub ajahetkel t2 seega võib tekkida hilistumine poolperioodkestvuse võrra.
sild või alalisvoolu luülitamisel suurevõimsuseline transistor. Türistoride kasutamisel kas on lülil kaks vastulülitatud türistori (vt jon4.2), või on türistorsild (vt jon4.3). Türistore kasutatakse reeglina suurtemate voolude korral, sest sümistori ei valmistata üle 20A. Peale eelnimetatud eeliste on kontaktivabade lülituste eeliseks akustilise müra puudumine, keskkonna kindlus, ning ka mehaaniline tugevus, suurem lülitamiskiirus. Peale hajuvõimsust tuleb kontatkivabade lülitite korral arvestada sellega, et ohutustehniliselt nad ei ole võrdväärsed elektromehaaniliste lülititega. Elektromehaanilised lülitused on välja lülitatud olukorras objekt pingevaba. Kontaktivaba lüliti kasutamisel käitub aga lülituselement
i2 M E1 Rs Ls Es Joonis 4.27. Vahelduvpingeregulaatorid: a) ühefaasiline, b) kolmefaasiline Kolmefaasiliste pingeregulaatorite põhiliseks kasutusalaks on kontaktivabad lülitid (kontaktorid) ja asünkroonmootorite sujuvkäivitid. Kontaktivabade lülitite peamiseks eeliseks võrreldes tavaliste kontaktoritega on suur lülitussagedus ning sädemevaba (kaarevaba) kommutatsiooniprotsess. Viimane on eriti oluline tuleohtlikus keskkonnas paigaldatavate elektriseadme puhul. Vahelduvpingeregulaatori pinge ja vooludiagrammid on näidatud joonisel 4.28. Ahelas tekib vool pärast trüristor avanemist. Tüürnurk α määrab voolukõvera pinge ja voolukõverate vahelise nihke. Induktiivkoormuse puhul jääb vool pinge suhtes veelgi enam maha
pinge. Nii on esimesel juhul suur (>45°), ning vooluimpulss lühike, teisel juhul on =45 ning alaldatakse veerand ehk pool poolperioodi, ning kolmandal juhul avatakse türistor üsna poolperioodi algul ja tarbija pinge on maksimaalne. Samal põhimõttel võib pinge reguleerimist teostada ka täisperioodalaldis sõltumata sellest kas on ühe või kolmefaasiline alaldi. Peale reguleeritavate alaldite kasutatakse trioodtüristore väga laialdaselt veel kontaktivabade lülititena, eriti tugevvoolutehnikas. Nende kasutamine vahelduvvoolu ahelates on suhteliselt lihtne, kuna türistori avamiseks (sisselülitamiseks) tuleb anda tüürelektroodile avamisimpulss, positiivse poolperioodi lõppedes ta lülitub aga välja, kuna poolperioodi lõpul väheneb vool hoidevoolust väiksemaks. Nende kasutamisel alalisvooluahelates on vaja täiendavaid ahelaid, mille abil viiakse vool väljalülitumishetkel hoidevoolust väiksemaks.
Nii on esimesel juhul suur (>45°), ning vooluimpulss lühike, teisel juhul on =45 ning alaldatakse veerand ehk pool poolperioodi, ning kolmandal juhul avatakse türistor üsna poolperioodi algul ja tarbija pinge on maksimaalne. Samal põhimõttel võib pinge reguleerimist teostada ka täisperioodalaldis sõltumata sellest kas on ühe või kolmefaasiline alaldi. Peale reguleeritavate alaldite kasutatakse trioodtüristore väga laialdaselt veel kontaktivabade lülititena, eriti tugevvoolutehnikas. Nende kasutamine vahelduvvoolu ahelates on suhteliselt lihtne, kuna türistori avamiseks (sisselülitamiseks) tuleb anda tüürelektroodile avamisimpulss, positiivse poolperioodi lõppedes ta lülitub aga välja, kuna poolperioodi lõpul väheneb vool hoidevoolust 57 väiksemaks
annaabi.ee 
