Minu suhtlemisoskused Ma olen suhteliselt kinnine inimene, väga vähesed teavad minust kõike. Mulle ei meeldi eriti enndast rääkida. Eriti võõrastele, ainult nendele inimestele kellest mina juba tean kõike ja keda ma olen kaua tunndnud. Aga muidu ma võin suhelda kõigiga ja täiesti vabalt, aga lihtsalt sellistel üldistel teemadel. Sisemised kontaktioskused. Mulle vähemalt tunndub, et ma saan täitsa aru enndast ja tean omi piire ja võimeid. Mulle meeldib ise asju saavutada, elan küll vanematega aga neilt raha ma ei küsi. Olen suht rõõmsameelne olemiselt. Väheseid asju võtan tõsiselt, kõike rohkem naljaga. Mulle meeldib, kui inimesed, kes on minu ümber naeravad. Ja mulle meeldib naerda koos nendega. Kehakeele kasutamine. Kõik oleneb jällegi väga palju olukorrast. Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe
leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud hakkama saama erinevate probleemidega, kõige enam peresisestega, siis olen juba üpris väikesest peale pidanud võtma üks päev korraga ja alati uut päeva alustama positiivsete mõtetega, kui midagi lähebki halvasti, siis selles kas endas on kindlasti midagi head või peab mõtlema, et varsti on kõik läbi ja läheb paremaks. b
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse
erinevus mina ja sina vahel. Leiab alati aset nüüd ja praegu. Kontakt leiab aset siis, kui suudame figuuri taustast eraldada. Kontakti puhul on tegu teadlikusega, see eeldab tõeliste minade kontakti. Kontaki puhul on tegu vastupanuga. ,,Suhtlemisoskused", A. Kidram uus versioon ,,Suhtlemine", üks raamat kehakeelest, Igor Yaro Starak, James Oldham, Tony key ,,Risk olla elus" Kontakti liigid jagnuevad kaheks: mehaaniline kontakt, mida näen lehelt ning teiselt poolt sisemised kontaktioskused (psühholoogiline kohalolek, sisemiste tegevuste katkestamiseoskus, minapiiride tunnetamine ja realiseerimiseoskus, kontakt oma enda tunnetega, vastutus nende eest, töö iseenda ja parteriga). Üldiselt inimene üritab oma tasakaalusesundit hoida (ei taha teisega suhelda, tahetakse oma mõtet säilitada), kuid kontakt eeldab, et tasakaaluseisundit kõigutatakse. Vastupanu tähendab seda, et ei laskuta kontakti. Introjektsioon (sissekujutamine), projekstiooni (eeldamine),
peetakse suhtlemist vaid juhul kui mõlemad osapooled jäävad sellega rahule. Suhtlemine kui oskus Suhtlema õpime lapsena matkides meid ümbritsevate inimeste tegevust. Seega õpime suhtlema niisamuti nagu kõndima, rääkima jne. Edaspidises elus hakkab inimene märkama, et osa inimesi kasutab efektiivsemaid suhtlemisvõtteid ja hakkab neid matkima ehk harjutama. Baasilisteks suhtlemiskompetentsideks on: kontaktioskused (kontakti võtmine, aga ka hoidmine ja lõpetamine) kuulamisoskused (vaikne, julgustav, toetav ja mis eriti oluline aktiivne kuulamine), enesekehtestamine (selge eneseväljendamine, vastutuse jagamine, aktiivne kuulamine), konflikti lahendamine (sisuliselt kuulub see eelmise oskustekomplekti juurde)
Telefoniga suhtlemisel on seetõttu välja kujunenud traditsioon alustada suhtlemist nn. sissejuhatavate sõnadega: tere, halloo, mina olen..., vabandage, kas... Kontakti võtmise ja hoidmise oskused jaotatakse tinglikult kaheks - välisteks ja sisemisteks. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 12 Kontakt Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv inimene saab aru, et kaks inimest on valmis suhtlema. Tasub tähele panna poos zeste ja muid kehaliigutusi distantsi inimeste vahel pilkkontakti olemasolu hääle tugevust ja intonatsiooni aktiivsuse taseme võrdsust muude tegevuste katkestamist jne.
annaabi.ee 
