süvapealised leetunud kamarkarbonaatmullad süvarähksed leetunud kamarkarbonaatmullad süvaveeriselised leetunud kamarkarbonaatmullad Tüüp: kamarmullad Alltüüp: küllastunud kamarmullad Variandid: harilikud küllastunud kamarmullad kiltikivi küllastunud kamarmullad süvarähksed küllastunud kamarmullad süvapaelised küllastunud kamarmullad kontaktgleistunud küllastunud kamarmullad Alltüüp: küllastumata kamarmullad Variandid: harilikud küllastumata kamarmullad süvarähksed küllastumata kamarmullad kontaktgleistunud küllastumata kamarmullad Tüüp: leetmullad Alltüüp: tüüpilised leetmullad ehk leedemullad Variandid: kääbusleedemullad huumusilluviaalsed leetmullad huumusraudilluviaalsed leetmullad
..sl/ls, sl/s. - tavaliselt karbonaadivaene, võib kihiseda 1 m sügavamal - profiilis ajutiselt ülavett, Fe3+ taandub Fe2+, osalisest tagasihapendumisest roosteplekiline. Laialt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlvamaal 43%, Tartumaal36%, Valgamaal 30%) 376000 ha e. 9,5% Eesti maafondist haritavaid maid 229000 ha e. 21,3% haritavatest maadest - huumusesisaldus madal (põldudel <2%). Mullaprofiil ajutiste liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud Egl horisont, tekkinud lessiveerum. + ülagleistumisest, osal Baf horisont A all, osal puudub Baf horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, nn. "keetelised" mullad, mida õhem ülemine kiht seda probleemsema veereziimiga. Wakt.0-75 ...2000 t/ha, vajavad sügavkobestamist Muldade boniteet 40-50 hindepunkti e. VI hindeklass. LP pruunid kahkjad - A-Baf-Egl-Bt-C2 L(P) heledad kahkjad - A-Egl-Bt-C2 LPg.- neil on gleistunud ka Bt-horisont (144000 ha) profiil
Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline. · Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2% · MKT jänesekapsa-naadi; Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskmine (>2%) produktiivsus >15t/ha aastas, veereziim ei vaja reguleerimist Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg'-horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, mida õhema ülemise kihiga seda probleemsema veereziimiga. Wakt0-75 - 2000t/ha, vajavad sügavkobestamist, muldade boniteet VI kl 5% Eesti pinnast; ¾ metsade all Väljakujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise tulemusel. · lähtekivim punakaspruun sl, ls1 või l · happelise reaktsiooniga, vajavad lupjamist, vähehuumuslikud, toitainetevaesed.
Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline. · Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa) · Huumusesisaldus põldudel madal <2% · MKT - jänesekapsa-naadi; Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskmine (>2%) produktiivsus >15t/ha aastas, veereziim ei vaja reguleerimist Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg?-horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, mida õhema ülemise kihiga seda probleemsema veereziimiga. Wakt0-75 - 2000t/ha, vajavad sügavkobestamist, muldade boniteet VI kl Jagunevad kolmeks: LP-pruunid A-Baf-Elg-Bt-C2 L(P)-heledad A-Elg-Bt-C2 LPg-neil on gleistunud ka Bt horisont (pruunid LPg ja heledadL(P)g) Leetunud mullad Lk FAO - Ortic, Haplic, Placic - Podzols 5% Eesti pinnast; ¾ metsade all
annaabi.ee 
