Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kontakteeruvate" - 5 õppematerjali

Lõiketöötluse KT-1
16
pdf

Lõiketöötluse KT. 1

b. Pinna täpsus, kinnitusjõudude määramine, pingi valik. 24. Tera esinurga mõju a. Lõikeriista esinurk mõjutab oluliselt materjalilõikamisel tekkivate jõudude suurust. Suurempositiivne esinurk vähendab materjali purustamiseks vajalikku jõudu 25. Lõikekiiruse mõju a. Lõikekiiruse kasvades suureneb temp., millega kaasneb hõõrdejõudude vähenemine laastu ja tera esipinna vahel. 26. Lõikeriista materjali mõju a. Laastu ja tooriku kontakteeruvate pindadel tekkivate hõõrdejõudude suurus on sõltuv hõõrdetegurist nende pindade vahel. 27. Tööriista kulumise a. Kulumisel lõikeriista lõikevõime väheneb ja suurenevad lõikejõud. b. Norm. kulumise korral võib lõikejõud suureneda 30...50% 28. Jahutusvedeliku kasutamine a. Lõikejõud väheneb peamiselt hõõrdejõudude vähenemise arvelt, kuna jahutusvedelik on määriva toimega. 29. Lõikevõimsus a

Masinaehitus → Lõiketöötlus
39 allalaadimist
Elektroonika komponendid
11
pdf

Elektroonika komponendid

4. Mähise lubatav hajuvõimus Pk = I2töö*Rm [W] 5. Mähise alalisvoolu takistus Rm 6. Irak , trak ja tenn 7. Mähise keerdude arv w ja traadi läbimõõt d 8. Kontaktide skeem. Herkon Herkoni ferromagnetilisest materjalist kontaktvedrud paiknevad hermeetilises klaaskestas mis on täidetud sädelemise vähendamiseks inertgaasiga. Kontaktvedru pinnad on takistuse vähendamiseks kontakteeruvate otste kohal kullatud või hõbetatud või asetsevad 30 ­ 150 mikro meetri kaugusel. Herkoni iseärasused on need, et kontakte lülitatakse magnetväljaga. Kui lähendada herkonile püsimagnet või lülitada tema läheduses sisse electromagnet, siis kontaktvedrud magneetuvad nii, et nende otstel moodustuvad erinimelied poolused, mistõttu nad tõmbuvad. Magnetvälja lakkamisel kontaktvedrud ennistuvad elastsusjõu mõjul ning kontaktid lahutuvad. Rakendus ja ennistuskestus

Elektroonika → Elektroonika
66 allalaadimist
Veereostus ja Läänemeri
38
doc

Veereostus ja Läänemeri

Seda lagundavad bakterid kasutavad ära kogu vees oleva hapniku, mille tagajärjel muutub vesi hapniku vaeseks ja elamiskõlbmatuks veeloomadele. Hapnikutaseme langusega väheneb ka veekogu isepuhastusvõime. On teada, et enamike toksiinide toksilisus madala hapnikusisalduse korral on suurem ning seetõttu peavad kalad 5 piisava hapnikukoguse saamiseks rohkem vett läbi lõpuste pumpama. Sel moel suureneb ka lõpustega kontakteeruvate toksiinide kogus ja need võivad sealtkaudu kalasse imenduda. Mitmed reovees leiduvad ained on organismis akumuleeruvad mürgid: kord organismi sattunud, jäävad nad sinna püsima ning nende kogus suureneb pidevalt. Paljudest järvedest on leitud elavhõbedat, mis ladestub kalades. Kuna kala ei asu toiduahela tipus, on ta söögiks nii teistelegi loomadele. Kala sööv loom omastab ka elavhõbedat, mis omakorda ladestub organismis tuues kaasa kahjustusi ajurakkudes ja neerudes.

Loodus → Keskkonnaõpetus
18 allalaadimist
üldkeeleteadus
15
docx

üldkeeleteadus

rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 6. Isolaatkeel on keel, millele pole leitud sugulaskeeli. 7. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat on aluskeel. Adstraat on emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Kontakteeruvate keelte vastastikune mõju. Superstraat on tulemus, tekkinud keel. 8. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel on keel, mida räägib vähemus. Lingua franca ­ argisuhtluses abikeel. Keel, milles kõik räägivad, olenemata oma emakeelest. Diglossia ­ Olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, millel on oma kindlad kasutusalad. 9

Keeled → Keeleteadus
216 allalaadimist
Paagutatud Tribomaterjalid
75
pdf

Paagutatud Tribomaterjalid

õli. Poolkuiv hrdumine on praktikas kige enam esinev hrdumise liik. Hrdepinnad teineteisest eraldatud polümolekulaarse määrdeaine kihiga ja määravaks on mitte vedeliku viskoossus, vaid määrdeaine vime luua tugevaid piirkilesid pinnal paksusega ca 100 Å. Hrdetegur sellise hrdeviisi korral 0,1- 0,5.Selline hrdumine liik tekib suurte kiiruste (<4,5 m/s) ja koormuste (< 100 kG/cm2) korral. Kige raskemad tingimused on kuival hrdumisel, kus igasugune määrdeaine kontakteeruvate pindade vahel puudub. 57 Antifriktsioonmaterjalide, nagu eespool toodud, esitatakse väga mitmesuguseid sageli üksteisele vastukäivaid nudmisi. Nad peavad olema suure kulumiskindlusega ja hästi sissetöötatavad, olema väikese hrdeteguriga ja väikese sööbivusega ning soodustama hrdepindade ühtlast määrimist. Seepärast pole universiaalset materjali, mis oleks sobiv igasugustes tingimustes töötavas hrdepaaris. On ideaalne kui iga

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun