mille puhul on nahk tundlik mingi allergeeni suhtes. Nahk võib reageerida nii vahetule kokkupuutele allergeeniga kui ka allergeenidele, mis jõuavad organismi näiteks toiduga. Tüüpilisteks kaebusteks on naha sügelus, punetus, lööve või isegi kublad (nõgestõbi). Kontaktallergeenid on kemikaalid, mis on võimelised pärast nahaga kokkupuutumist esile kutsuma allergilist reaktsiooni nahal. Tänapäeval on teada rohkem kui 3500 keemilist ühendit, mis võivad allergilist kontaktdermatiiti põhjustada. Allergilise kontaktdermatiidi kujunemine on pikaajaline protsess, s.t allergiline reaktsioon ei teki kohe esmakordsel kokkupuutel ainega. Sageli on allergeeniga kokku puututud aastaid enne lööbe teket. Nahalööbe põhjal on raske eristada lihtsat allergilist dermatiiti või teha kindlaks tegurid, mis nahapõletiku vallandavad. Mõnikord oskab patsient ise reaktsiooni kindla ainega seostada. Näiteks kontaktallergiline
Kontaktdermatiit Dermatiit tähendab kehavälistest faktoritest tingitud nahapõletikku. Kui dermatiidi põhjuseks on välisteguri otsene toime nahale, nimetatakse haigust kontaktdermatiidiks. Naistel ja meestel on naha tundlikkus ärritajate suhtes ühesugune. Naistel on lihtsalt kontaktdermatiidi esinemissagedus suurem, sest nad puutuvad potentsiaalsete ärritajatega rohkem kokku (kodutööd, kosmeetika jms). Eristatakse lihtsat ja allergilist kontaktdermatiiti. Lihtsa kontaktdermatiidi korral tekib põletik otseselt ärritajaga kokkupuutunud nahal. Allergilise kontaktdermatiidi korral tekivad organismis antikehad ehk vastuained ärritavale ainele. Nahalööve tekib ka nahapiirkondadesse, mis ärritajaga otseselt kokkupuutes ei olnud. Kontaktdermatiit võib muutuda ka krooniliseks. Kontaktdermatiit ilmneb kohe või mõne päeva jooksul pärast kontakti kehavälise ehk eksogeense teguriga
KAS ON NAKKAV? Kuna haigus ei ole nakkav, võin klienti teenindada. Saan talle soovitadad puhkamist ja kompressi. Soovitan tal pöörduda kindlasti ka arsti juurde. Kontaktdermatiit - Dermatitis contacta Kontaktdermatiit (KD) on välistest teguritest põhjustatud nahapõletik, mis tekib ärritava või sensibiliseeriva (allergiat tekitava) aine sattumisel nahale. Vastavalt eristatakse kas lihtsat või allergilist kontaktdermatiiti. Ärritajad on tavaliselt keemilised ained, mis nahaga kokkupuute järgselt on võimelised kahjustama nahka ja põhjustama lihtsat kontaktdermatiiti. (RAVI) paiksed hormoonid baaskreemid paiksed või suukaudsed antibiootikumid kaasuva infektsiooni korral valgusravi suukaudsed steroidid (tavaliselt vaid rasketel juhtudel ja lühikeste kuuridena)
teadma järgmist. Kodukeemias levinum ja tervist kahjustav kemikaal on dimetüülfumaraat (DMF). Tootjad kasutavad DMF-i kaitseks hallitusseene eest, mis võib nahkmööblit ja -jalanõusid niiskes kliimas ladustamise ja transportimise ajal kahjustada. Tavaliselt pakitakse DMF väikestesse kotikestesse, mis kinnitatakse mööbli sisse või lisatakse jalatsikarpidesse. Nahktootesse imbunud DMF võib imbuda ka läbi riiete nahale ja põhjustada valulikku kontaktdermatiiti ning erinevaid allergilisi reaktsioone. Euroopa Liidus on DMF-i sisaldavate toodete müük keelatud. Tooted või nende osad ei tohi sisaldada DMF-i üle 0,1 milligrammi kilo kohta (tabel 1). ( http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/kemikaalid-kodukeemia 03.02.15 9 Tabel 1: Ohtlikud kemikaalid 1.4. Militaarsed mürkgaasid
annaabi.ee 
