Lepingud ja tavad moodustavad kokku normid, mida rahvusvahelises suhtluses arvestatakse. Neid norme nimetatakse rahvusvaheliseks õiguseks. Keskaegses Euroopas valitses rahvusvahelises suhetes suur segadus. 1095. aastal kehtestas katoliku kirik Jumala vaherahu (sõdimiskeeld kirikupühadel ja teatud nädalapäevadel, keelatud oli vägivald kloostrites, kirikutes jne.). Ristisõdade järel elavnes kõigepealt Vahemere-äärne kaubandus, mistõttu kaupmeeskond määras ametisse konsulaaresindajad. Põhja-Euroopas oli rahvusvaheliste suhete arendamisel oluline roll Hansa Liidul. Uusajal tekkis Euroopas palju ühtseid riike, riikide ja inimeste läbikäimine elavnes veelgi ning seetõttu sündis vajadus üldkehtivate riikidevaheliste õigusnormide järele. Osalt Rooma ajast pärinevate, osalt ka uutest normidest ja tavadest arenes välja nn. rahvusvaheline õigus ja tekkisid välissuhtluse keskasutused ja alalised välisesindused elukutseliste diplomaatidega.
Konsulaarasutuse rajam ja juhi ametisse nimet: akr-i nõusolek. Lr annab konsulile volikirja, mis saadet akr valitsusele. Eksekvaatur on akr-i nõusolekut väljendav tegutsemisluba. Vorm pole oluln. Liigid: elukutselised (lr-i kodanikud, saavad palka ja toot täiskohaga akr-s); aukonsulid (akr-i kodanikud ja teguts konsulina põhitöö kõrvalt). Konsulaarasutuse juhid jagunevad: peakonsulid, konsulid, asekonsulid, konsulaaresindajad. Privileegid ja immuniteedid: samad, mis diplomaatide immuniteedid. Konsulaarkaitse Kodanike huvide kaitse välisriigis nende õiguste piiramiste korral sealse konsulaarasutuse või diplom esinduse kaudu. Eesmärgiks kodanike õiguste rikkumiste ära hoidm, peatam, nõustam. Diplom kaitse tähend riigi õigust sekk oma kodanike kaitseks teise riigi või rv-se org tegevusse, kui see tema kodanike õigusi kahjustab. IX Mereõiguse regulats
Lepingud ja tavad moodustavad kokku normid, mille abil toimub rahvusvaheline suhtlemine. Neid norme nimetatakse rahvusvaheliseks õiguseks. Keskaegses Euroopas valitses rahvusvahelistes suhetes esialgu suur segadus. 1095. aastal kehtestas katoliku kirik jumala vaherahu (sõdimiskeeld kirikupühadel ja teatud nädalapäevadel, keelatud oli vägivald kloostrites, kirikutes jne). Ristisõdade järel elavnes kõigepealt Vahemere-äärne kaubandus, mistõttu kaupmeeskonnad määrasid ametisse konsulaaresindajad. Põhja-Euroopas oli rahvusvaheliste suhete arendamisel oluline roll Hansaliidul. Uusajal tekkis Euroopas palju ühtseid riike, läbikäimine riikide ja inimeste vahel elavnes veelgi ning seetõttu sündis vajadus üldkehtivate riikidevaheliste õigusnormide järele. Osalt Rooma ajast pärinevatest, osalt ka uutest normidest ja tavadest arenes välja nn rahvusvaheline õigus ning tekkisid välissuhtluse keskasutused ja alalised välisesindused elukutseliste diplomaatidega.
Konsulaarasutus koosneb konsulaarasutuse juhist, konsulaar- personali liikmetest, konsulaartöötajatest ja teenindava personali liikmetest. Konsulaar- funktsioone täitvad konsulaarametnikud jagunevad kahte kategooriasse, a) kutselised konsulaarametnikud, kes on lähetajariigi kodanikud ja töötavad asukohariigis b) aukonsulaarametnikud, kes on tavaliselt asukohariigi kodanikud. Konsulaarasutuse juhte jagatakse järgmistesse klassidesse: peakonsulid / konsulid / asekonsulid / konsulaaresindajad. Konsulaarsuhtete sisseseadmine. Nende sisseseadmine toimub riikide vahel vastastikusel nõusolekul ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis tähendab nõusolek diplomaatiliste suhete sisseseadmiseks ka nõusolekut konsulaarsuhete sisse seadmiseks. Samas ei too diplomaatiliste suhete katkestamine ipso facto kaasa konsulaarsuhete katkestamist. Konsulaarsuhete lõpetamine on iga riigi enda otsustada. Selle kohta saadetakse teade teisele osapoolele
annaabi.ee 
