-www.valitsus.ee/et/riigikantselei/valitsuskommunikatsioon/kasiraamat/kaasamine Eesti Vabariigi Valitsus 2012[2]. Valitsuskommunikatsiooni põhiväärtused - www.valitsus.ee/et/riigikantselei/valitsuskommunikatsioon/kasiraamat/valitsuskommunikatsi ooni-pohivaartused Käär, L. 2012. Esitlus: «Võim ja legitiimsus» - Sütevaka Humanitaargümnaasium Palmaru, R. 2003. Juhatus kommunikatsiooniteooriasse Tallinn: Akadeemia Nord Palmaru, R. 2011. Konstruktsionismi kommunikatsioonikäsitus 1 Pilvre, B. 2012. Loeng: «Kommunikatsioon ja ühiskond» - Tallinn: Tallinna Ülikool 07.10.2012 Siseministeerium 2012. Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat - www.siseministeerium.ee/doc.php?348
lapse isa ja millisel moel ta lapse heaolule kaasa aitab ja, kui ei aita siis, kas oleks võimalik, et ta last ka rahaliselt toetab. Antud juhtumis Hollandi lastekaitse kommentaare ei jaganud ja isa osalus on teadmata. Käesoleva juhtumi puhul mängib rolli see, et kultuurid on erinevad, standardid on Hollandis kõrgemad, kui Eestis. Kui Elizabeth elaks koos lapsega nt Tais või mõnes muus riigis, kus elataksegi hurtsikutes siis ei oleks võimude jaoks probleemi. Sotsiaalse konstruktsionismi järgi sõltubki viis, kuidas me maailmast aru same ajaloolis- kultuurilisest kontekstist. Kõik teadmiste vormid, mis mingil ajal mingis kultuuris leiduvad, on selle kultuuri toodang, sõltuvad konkreetsest ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist. (Strömpl, 2012) Elizabeth on saanud oma arusaamad elust samuti läbi mingite kogemuste elus. Ka teda ennast on kasvatanud kunstihingega ema ja nii püüab ta ka kasvatada oma tütart.
teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule 5. Eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood (1980-90) Püüd ületada kriisi Autoetnograafia ilmumine: uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng Refleksiivsuse ja analüütilisuse süvenemine, Diskussioon mõistetest ‘objektiivsus-subjektiivsus’, ‘deduktsioon-induktsioon’, ‘makro-mikro’ tase ja nende vaheliste suhete ümberhindamine Postmodernism Sotsiaalse konstruktsionismi metateooria areng 6. Post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus Süveneb arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab maailma Tekivad uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele Mida teha uurimuse käigus saavutatud teadmisega? Esiplaanile kerkivad uurimusega seotud eetilised probleemid 7. Uus aastatuhat Globaliseerumisega seotud uued probleemid, teooriad ja meetodid Uute teooriate tekkimine ja arendamine (rassi teooriad, post-koloniaalsed teooriad;
Theo van Doesburg 7. Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse ,,konstruktivism"? Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama(konstrueerima) uut elukeskkonda. 8. Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Nende arvates ei tohtinud kunstiteos olla olla üksik näituseese, vaid pidi aktiivselt osalema esemete tootmises. 9. Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10. Nimeta kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse ,,De Stijl". T. van Doesburg ja G. T. Rietveld 11. Milline sõna on aluseks mõistele ,,purism"? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud- puristid? Purism-puhas. Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada juhuslikkusest ja subjektiivsusest. Nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele. 12
Theo van Doesburg 7.Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse „konstruktivism“? Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. 8.Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Nende arvates ei tohtinud kunstiteos olla olla üksik näituseese, vaid pidi aktiivselt osalema esemete tootmises. 9.Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10.Nim. Kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse „De Stijl“. T. van Doesburg ja G. T. Rietveld 11.Milline sõna on aluseks mõistele „purism“? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud-puristid? Purism-puhas. Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada juhuslikkusest ja subjektiivsusest. Nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele. 12