t. ei tule muuta liiga palju jooniseid), mitte aga efektiivsem. Tulemuseks on ikkagi palju kasutut tööd ning ebarahuldav ja tasakaalustamata projektlahendus. Teine oluline suunamuutus Teisele maailmasõjale järgnevatel aastatel on tegelikult olnud peaaegu võimatu teha korrektset üksikul ühikhinnal põhinevat eelarvestamist. Seda nii eeltoodud põhjusel, kuid ka seetõttu, et projekteerimise käigus esitasid tellijad oma täiendavaid nõudmisi ehitusmaksumusele. Tulemusena kujunes „konstruktiivelemendil põhinev eelarvestamine“, mis võimaldas jälgida idee arengut projekteerimise käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt
Maksumusteabe süsteem peab andma võimaluse kasutada seda erinevate maksumusplaanijate poolt. 1.Konstruktiivelementidel süstematiseerimine – puuduseks see, et seda on võimalik kasutada vaid maksumus planeerimisel. Üks põhimõte, mida käsitletakse, põhineb konstruktiivelementidel. Tegemist on küllaltki pragmaatilise käsitlusega, mille põhipuudus seisneb selles, et projekteerimise/ehitamise protsessis pole tal (konstruktiivelemendil) muud kasutusotstarvet kui maksumusplaanimine. 2.Töömahtude alusel – mahud liiga täpsed ja seotud lepinguga Teine kasutusel olev põhimõte seondub töömahtudega, millel on samuti väga piiratud kasutusala. Kuna töömahtude loendis esitatud andmed on üldjuhul äärmiselt kvaliteetsed (täpsed) ja seotud lepinguga, siis kasutab ehitaja seda kui talle vajalikku. Arvestust tööde lõikes on vaja tegelikuks kontrolliks ehitusplatsil, kuid neid andmeid on aga raske siduda
sõnastama tellija kvaliteedinõuded ja kõigi tööde mahud nii, et pakkuja peab suutma hinnata selle alusel maksumust. 2. Kuidas on võimalik prognoosida ehitushinda enne pakkumist Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. 3. Mida tähendab ,,konstruktiivelemendil" põhinev eelarve Ehitis jaotatakse mitmeks põhikonstruktsiooniks või elemendiks, mille mõõtmed võib saada eskiisidelt, nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse seejärel üksikute elementide maksumused. 4. Milliseid ülesandeid täidab maksumusplaanija ja kellega on seotud tema tegevus Seotud tellijaga (tellija huvides töötav konsultant-majandusinsener). Maksumusplaanijana on siinkohal mõeldud aktiivset ja küllaltki iseseivat tellija huvides
t. ei tule muuta liiga palju jooniseid), mitte aga efektiivsem. Tulemuseks on ikkagi palju kasutut tööd ning ebarahuldav ja tasakaalustamata projektlahendus. Teine oluline suunamuutus Teisele maailmasõjale järgnevatel aastatel on tegelikult olnud peaaegu võimatu teha korrektset üksikul ühikhinnal põhinevat eelarvestamist. Seda nii eeltoodud põhjusel, kuid ka seetõttu, et projekteerimise käigus esitasid tellijad oma täiendavaid nõudmisi ehitusmaksumusele. Tulemusena kujunes „konstruktiivelemendil põhinev eelarvestamine“, mis võimaldas jälgida idee arengut projekteerimise käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt
annaabi.ee 
