· Ruumide maksumuse määramine · Detaileelarvestamine ühikhindade alusel · Nende meetodite korral tuleb hoonesisene tehnoloogia; nt: liftid, eskalaatorid ja välised insenervõrgud nt: teed, platsid ning haljastus, arvestada eraldi. 1.7.Kirjelda eelarvestamise konstruktiivelementide mahtude alusel põhimõtet. · Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem. · Ehitis jagatakse mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks, lähtudes koostatud eelprojektist. · Nt: kandvad seinad, katuse konstruktsioon jne. · Nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. 1.8.Kirjelda ruumide maksumuse määramine põhimõtet. · Selle meetodi idee seisneb iga ruumi maksumuse leidmises tema põrandapinna ühikule. · Tavaliselt valitseb tihe seos viimistluse, mugavusklassi, lagede ja seinte maksumuse ning
3) Trepid Kuna betoontrepi maksumus konstruktsioonis moodustab üldjuhul tühise osa kogumaksumusest, on treppide maksumusuuringud küllaltki ebaefektiivsed. Trepi maksumus "sisaldub" ka piirnevate seinte ja vundamentide, akende ning seinte viimistluse ning teiste konstruktsioonide maksumustes. Seetõttu on kõige otstarbekam siduda treppide maksumused nende konstruktsioonidega. 4) Korrused Vastupidiselt treppidele on korrused oluliseks konstruktiivelemendiks ja nende alternatiivlahendite uurimine on suhteliselt lihtne. Nagu ka mõne teise konstruktiivelemendi puhul, ei saa ka siin õiget maksumusvõrdlust arvutusi karkassiga sidumata. 5) Katused Arhitekt võib soovida saada erinevate katuste maksumusuuringuid ja sel juhul kehtib ka enamik eeltoodud märkustest. Lame- ja viilkatuse võrdlev maksumusuurimine seisneb nii erinevate viimistluste kui katusekonstruktsioonide võrdluses. Keskmise suurusega avade puhul on sarikatega katus odavam kui
kui vajalik sama põhiplaaniga madalale ehitisele. 3. Ehitustööde suurem maksumus kõrguses. (ajakulu seoses tööliste minekuga oma töökohtadele, kulud ohutusele ja halb ilmastik-lisatasud). 4. Kasvab teenindavate seadmete ja sisevõrkude teeninduspiirkond. Ehitise kõrguse kasvades vajatakse suuremat arvu lifte, suuremaid torustikke, laiemaid treppe jne. 85. Maksumusuuringud konstruktiivelementide osas Ehitis jaotatakse mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks. Konstruktiiveleement on ehitise osa, mis täidab ehitises alati sama f-ni ja neid võib ehitusprojektis vaadata tinglikult eraldi. Nende maksumused hinnatakse eraldi ja kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. Tuleb arvestada iga elemendi mõju ehitusmaksumusele, tegemata seejuures muudatusi ehituskavas. Maksumusuuringute puhul piirdutakse sageli vaid põhikonstruktsioonide võrdlusega
Põrandapinna arvutuspõhimõte on, et see kujuneb iga korruse välisseinte vahele jäävate põrandapindalade summast. Ruumi jäävate kandvate karkassipostide mõõtmeid ei arvestata, kuigi põrandapind arvutatakse ehitiste siseseintest. Seega, meetod arvestab hoone netopinnaga. · Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel - Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem. Käesoleva meetodi korral jaotatakse ehitis mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks, lähtudes koostatud eelprojektist. Konstruktiivelement on ehitise osa, mis täidab ehitises alati sama funktsiooni ja neid võib vaadelda ehitusprojektis tinglikult eraldi (näiteks; kandvad seinad, katuse konstruktsioon). Nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. Mõõtühikutena kasutatakse vastavate konstruktiivelementide (n. välispiirete pindala),
annaabi.ee 
