Vedrud muundavad välisjõudude töö vedru elastse deformatsiooni tööks. On muidu ka lahedad ja naljakad. Ja vist taastavad oma kuju, mis peaks hea olema? Korpused tagavad masina komponentide vajaliku asendi üksteise suhtes, kaitsevad masina komponente väliskeskkonna mõjude eest (korrosioon, mina ja teravad küüned), kaitsevad väliskeskkonda masina mõjude eest, annavad masinale steetilise(?) välimuse jne. Ehk siis parajad iluasjad! Pole vaja :). Joonistada skeem konstrueerimisprotsessi üldiste faasidega (lisada skeemile märkused ja seletused). Jajaaa, joonista ise! Nimetada masina (seadme) detailse lahenduse punktid. 1. Toote taandamine koostudeks ja alamkoostudeks 2. Toote, koostude ja alamkoostude sõlmede ja detailide (masinaelementide) kujundamine. 3. Detailide materjalide valik. 4. Detailide tugevus- jäikus-, täpsus-, töökindlus- ja muud arvutused. 5. Ostetavate koostude ja detailide valik. 6
11. Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates? Vedru olenevalt rakendusest, tagab detailidevahelise jõu; käivitab mehhanismi; amortisaatorina võtab vastu lööki seda summutades. Korpused: · Tagavad masina komponentide vajaliku asendi üksteise suhtes · Kaitsevad masina komponente väliskeskkonna mõjude eest · Kaitsevad väliskeskkonda masina mõjude eest · Annavad masinale steetilise välimuse jne. 12. Joonistada skeem konstrueerimisprotsessi üldiste faasidega (lisada skeemile märkused ja seletused). 13. Nimetada masina (seadme) detailse lahenduse punktid. 1) Väljavalitud kontseptsiooni arendamine tooteks 2) Koostude, alamkoostude ja detailide konstrueerimise metoodika on samane seadme/toote konstrueerimise metoodikaga 3) Detailne konstrueerimine loob juurde teavet seadme kohta 4) Võib tekkida vajadus korrigeerida lähtemäärangut ja/või kontseptuaalset lahendust
optimeerimise faas, milles süsteemi liikmesfunktsioonide parameetrid omandavad eeldatavalt optimaalsed väärtused. Kui eksisteerivad sisend- väljundmõõtmised, mis peegeldavad süsteemi optimaalset käitumist, on loomulik kasutada andmepõhiseid identifitseerimistehnikaid, mis leiavad 1.13 Hägusate süsteemide konstrueerimine 35 lähema käsitluse allpool. Samas eksisteerib ka olukordi kus kogu konstrueerimisprotsessi tuleb puhtalt lehelt alata. Keerukate süsteemide puhul pole alati selge, milliseid muutujaid tuleks kasutada mudeli sisenditena. Eelnevalt teadaolev informatsioon, arusaam protsessi olemusest ja modelleerimise eesmärk on tüüpilised infoallikad sellise valiku jaoks. Hägusa süsteemi järeldusmootori kindlaksmääramisel (mille alla kuuluvad süsteemi tüüp, järeldusalgoritmi parameetrid, häguärastamismeetod, liikmesfunktsioonide tüübid) on otsustavateks
advekvaatsuse mõõt ei ole soovitud tasemel), mistõttu osutub vajalikuks edasine süsteemi parameetrite optimeerimise faas, milles süsteemi liikmesfunktsioonide parameetrid omandavad eeldatavalt optimaalsed väärtused. Kui eksisteerivad sisendväljundmõõtmised, mis peegeldavad süsteemi optimaalset käitumist, on loomulik kasutada andmepõhiseid identifitseerimistehnikaid. Samas eksisteerib ka olukordi kus kogu konstrueerimisprotsessi tuleb puhtalt lehelt alata. Keerukate süsteemide puhul pole alati selge, milliseid muutujaid tuleks kasutada mudeli sisenditena. Eelnevalt teadaolev informatsioon, arusaam protsessi olemusest ja modelleerimise eesmärk on tüüpilised infoallikad sellise valiku jaoks. Hägusa süsteemi järeldusmootori kindlaksmääramisel (mille alla kuuluvad süsteemi tüüp, järeldusalgoritmi parameetrid, häguärastamismeetod, liikmesfunktsioonide tüübid) on
) M.Foucault (1972) diskursus on sotsiaalne praktika, mille käigus luuakse objekt, millest räägitakse. Diskursuse neli tähendust sõltuvalt rõhuasetusest - Rõhuasetus keelel, mida kasutatakse keel kui diskursuse loomise materjal. - kasutamise protsessil (interaktsioon, dialoog, vestlus) kuidas materjali kasutatakse, - protsessi tulemusel tekkinud mustritel (väljendid, metafoorid) konstrueerimisprotsessi tulem keeles, - sotsiaalsetel nähtustel, keele kaudu konstrueeritud sotsiaalsed objektid. 1) Rõhuasetus keelel: Keel kui süsteemi kasutus, milles ilmnev varieeruvus vastavalt situatsioonidele, keskkonnale ja kasutajatele. Keel kui süsteem, kõne kui kõnetegevuses kasutatav keel, seega vastavalt märksõnad fikseeritud ja pidevalt muutlik 2) Käsitleb pigem keele kasutuse aktiivsust kui keelt ennast. Rõhuasetus protsessil:
annaabi.ee 
