Kokkuvõte Loetud õigusaktide puhul on tegemist Eesti objektiivsesse õigusesse kuuluvate õigustloovate aktidega – need on kirjalikult avaldatud Riigi Teatajas, olles samal ajal kehtivad ning läbinud kehtima saamiseks vajaliku formaalse tee. Eesti Vabariigi õiguskorra õigusallikate hierarhias paigutuvad antud aktid neljandale astmele ehk tegemist on seadusega, olles seega allutatud Eesti Põhiseadusele, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning printsiipidele ja konstitutsioonilistele seadustele. Seadused suhestuvad piisaval määral õiguse idee komponentidega ehk loetud õigustloovad aktid on õiglased, tagavad õiguskindluse ning on eesmärgipärased. Antud seminaritöö kirjutamine aitas autoril korrastada ning süstematiseerida Õiguse entsüklopeedia aines omandatud teadmisi, luues põhja tulevasteks õpinguteks õiguse vallas. Lisaks omandas autor erinevaid teadmisi seaduste regulatsioonist Eesti õiguse kontekstis
Nõukogude väed ründasid strateegilisi punkte, näiteks teletorni. Need olid kõigi jaoks ärevad päevad kas tõesti nullitakse nüüd kõik vabadusepüüded ära, kas tõesti läheb elu vana rada pidi edasi? Mihkel kirjeldab oma tundeid tol hetkel nõnda: ,,Siin polnud tegemist enam poliitilise kliima ajutise jahenemisega, Moskvast ähvardas juba päris rahet kaela tulema hakata. Lootused IMEle, liidulepingule, õigusriigile, konstitutsioonilistele garantiidele lõhkesid üksteise järel nagu seebimullid. Üle terve Eesti vallanduski pahameele ja protestide torm. Kuid mis oli ühe kääbusriigi kääbusrahva kääbusrindeke terve suure impeeriumi kõrval? Millal on elevant enne hiire piuksumist kuulda võtnud ja suunda muutnud? Kas tõesti osutubki kõik vaid illusiooniks ja elu kulgeb edasi veelgi raudsema vene saapa all kui siiani? ..." Merike: ,,Mina ei kahelnud hetkegi. Ma lihtsalt teadsin, et kõik läheb hästi.
110 Artur-Tõeleid Kliimani ja Edgar Talviku järgi tuleb teha vahet konstitutsioonilistel ja konstitutsionaalsetel seadustel. Konstitutsiooni- liste seaduste kui kõrgemajõulistega määratakse riigi põhikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord. Nende all on silmas peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele ning nendega sätitakse nn. riigiõigust. Vt A.-T. Kliiman. Üleminekuaja konstitutsionaalseid akte. Õigus, 1933, nr 9, lk 386 viide 5; E. Talvik. Legaalsuse põhimõte Eesti Vabariigi põhiseaduse tekkimises, muutumises ja muutmiskavades. Tartu, 1991, lk 14 viide 19. Seadu- sed põhiseaduse § 104 lõike 2 mõttes kujutavad endast selle vaheteo põhjal konstitutsionaalseid seadusi. 111 RKPJKo, 29. september 1999, 3-4-1-3-99, lõik nr 16. RT III 1999, 24, 230. 112
peavad need lõppastmes vastama ius - iustitia sellisele vahekorrale, mida käsitleti loengumapi II osa teema I §-s 2. Edasi: nt parlamendi ning valitsuse koosseisus võivad aegade jooksul vahetuda mistahes poliitiliste ideoloogiate ning suundumuste kandjad, kuid nende teostatav poliitika peab lõppastmes alati tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Peale konstitutsiooniliste hõlmab riigiõigus ka kõiki konstitutsioonilistele õigusnormidele õigusjõult subordineeritud õigusnorme (seaduse ning haldusakti tasand), millega põhiseaduse alusel detailiseeritakse ja korraldatakse eespool loengumapi selles alapunktis loetletud õigussuhteid. Riigiõiguslikeks normideks on ka need, millega reguleeritakse ametnike ametisse määramist või valimist ja pädevust, parlamentide töö- ning kodukordades sisalduvaid norme, aga samuti kohtukorralduse ning õigusemõistmise alused ja kord.
annaabi.ee 
