Nende loomist täiendati sellega, et institutsioonilise süsteemi kohtunikud ei ole suutelised hoomama abstraktseid K-lisi küsimusi oma sellealase ettevalmistamatuse tõttu. K-liste kohtute tekkeperioodil oli see kindlasti nii. Toonases Euroopas oli levinud, et advokaat või prokurör võttis kaasa seaduse, K-st ei teadnud ta midagi. Pädevus lahendati lihtsalt: riigipea taotleb hinnangut K-le vastavuse kohta, rahvas saab pöörduda KK-sse. VI loeng 24.03.2006 §5 Konstitutsioonikohtute pädevus KK-te pädevus on riigiti erinev, kuid üldiselt võib välja tuua järgmised asjad, millega KK-d harilikult tegelevad: 1) sageli on nii, et kui instantsikohtutel (IK) tekib vaidluse lahendamisel probleem kohaldatava seaduse K-lisuses, siis ta peatab kohtumenetluse ja esitab KK-le eelmenetluse taotluse. IK-s saab vaidluse lahendamist jätkata alles pärast eelmenetluse taotlusele vastuse saamist. Vastuse saamine võtab kaua aega (nt Saksamaal 2 aastat).
süstemaatiliselt hindama liidu meetmete kooskõla EIÕK-ga ning mõnel juhul jätma need rakendamata. Riikide erinevate arusaamade tõttu põhiõiguste sisust võiks tagajärjeks olla koguni liidu lagunemine.*63 Niisugune jäik seisukoht tundub ohu liigse paisutamisena. Raske õigusliku ja poliitilise olukorra kutsub esile liidu meetme tegelik rakendatamatuks tunnistamine, mitte sellega ähvardamine. Itaalia ja Saksa konstitutsioonikohtute doktriinid kujutavadki endast kaht viisi ähvardada sellise tagajärjega. Loomulikult tekib küsimus, kas paljas ähvardamine avaldab Euroopa Liidu institutsioonidele üldse mingit mõju, kui on väga ebatõenäoline, et ähvardus viiakse ellu. EK viimase kolmekümne aasta praktika näitab, et avaldab küll. Väljakujunenud tasakaalu on väga tabavalt kirjeldatud kindla vastastikuse hävitamise 62 Resolutsiooni poliitilise tausta kohta vt A. Koch, H. Hammon
kui sellest saavad aru kohtunikud, täitevametnikud ja advokaadid. Selles debatis tuleb tugevamini esile tõsta üht argumenti lingvistilise variatsiooni sotsiaalse dimensiooni taustal: see on mõistmise fenomeni mitmekihilisus (iga isik saab erinevalt aru). Fakt, et seaduse, ametlike kirjade ja kodanike vahel on vahendajad – näiteks kohtunikud, advokaadid, notarid – näitab, et täiesti võimalik on teha abstraktset õiguskeelt kodanikulähedasemaks. Konstitutsioonikohtute tänapäevastest töömeetoditest mandrieuroopaliku õiguskultuuri ja common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes* Dogmaatika ja õiguspoliitika. R. Narits. Riigikogu Toimetised Õiguse dogmaatilise käsitluse tunnetusmeetodid. Poliitilis-õiguslik hindamismeetod. Dogmaatikal on teatud seos õiguspoliitikaga. Iga riik tegelikustab mitte ajatuid väärtusi või ajatut õiglust, vaid orienteerib ennast ühiskonnas (tänapäeval aga globaliseeruvas maailmas)
Samuti vajab reguleerimist küsimus, kus võib isik eeldada, et tema privaatsus on kaitstud. On selleks kohaks ainult kodu? Eraelu on tunnetuslik kriteerium, millele ei ole võimalik anda ammendavat definitsiooni. Privaatsuse kaitse rahvusvahelised instrumendid Siseriikliku õigusega eraelu kaitse sätestamine sõltub paljudest komponentidest, nagu nt riigi arengutasemest, traditsioonidest, religioonist ja ka nt rahvuslikest eripäradest. Eraelu on õiguslikult sisustatud nii siseriiklike konstitutsioonikohtute kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) poolt. Privaatsusõiguse rahvusvahelise reglementeerimise kronoloogia: 10.12.1948 võeti ÜRO poolt vastu inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 12 sätestab isiku õiguse privaatsusele. 1 2 4.11.1950 võeti Roomas vastu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon
ühtida föderatsioonisubjektide ülemkohtud föderaalkohtud 2.6. Kohtuid liigitatakse veel spetsiif ilise funktsiooni - konstitutsioonilise seaduslikkuse kontrolli alusel konstitutsioonikohtuteks ehkonstitutsioonilisejärelevalvekohtuteks.Konstitutsioonikohtute üldine ülesanne on lahendada kaebusi: 1) kõigi institutsioonide peale, kelle tegevus ei ole kooskõlas konstitutsiooniga või konstitutsiooniliste normidega (õigusaktidega); 3) kõigi instituutide osas, mis ei ole kooskõlas konstitutsiooniga või konstitutsiooniliste normidega (õigusaktidega). ----------------------------
Kruus, E. Tartu, 1939 23. Kergandberg, E. Kohtunikuõigusest Saksamaal. "Juridica" nr 3, 1993 24. Kerikmäe, T. Mis on vähemus? "Juridica" nr 8, 1995 25. Kerikmäe, T. Inimõigused rahvusvahelises õiguses. "Juridica" nr 3, 1996 26. Kliimann A.-T., Administratiivakti teooria. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus.Tartu, 1932 27. Kliimann A:-T. Haldusprotsess. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1935 28. Kliimann,A.-T. Õiguskord. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1939 29. Konstitutsioonikohtute organisatsioon ja tegevus. Euroopa Nõukogu; Riigikohus. Tartus 3.-5. mail 1995.a. korraldatud seminari ettekanded. Tartu, 1995 30. Konverentsi "Maakondlik ja regionaalne juhtimine" materjalid. Tallinnas 1.-2. juunil 1994. Eesti Haldusjuhtimise Instituut; Tampere Ülikool; Kohaliku Omavalitsuse ja Avaliku Teenistuse Instituut (Budapest) 31. Kull, R. Akt, normdokument, haldusdokument, säte, eeskiri. "Õiguskeel" nr 4, 1995 32. Kurs, O. Eesti piirid Euroopa riikide taustal
annaabi.ee 
