Liikumissoovi vähenemise peamisteks põhjusteks noorukieas peetakse eelkõige sotsiaalseid faktoreid. Kõige tavalisemateks teguriteks on huvide muutumine, motivatsiooni ja materiaalsete võimaluste puudus ning negatiivne suhtumine kõigesse täiskasvanute poolt soovitatavasse, isegi aktiivsesse sporti. Vähem pööratakse tähelepanu füsioloogilistele põhjustele. Eelkõige kehakaalu tõusu rasvkoe arvelt, ebasoodsaid konstitutsionaalseid eeldusi, kohanemishäireid stresskoormusel ja hirm kehalisel koormusel tekkivate subjektiivselt tekkivate ebamugavate reaktsioonide ees, mis on tingitud kohanemisraskustest ja -häiretest [6]. Üheks liikumisaktiivsuse vähenemise põhjuseks võib olla ka haigus. Bar-Or (1983) jaotab liikumisaktiivsust vähendavad haigusseisundid kahte gruppi. Esimene grupp on haigused, mille puhul motoorne aktiivsus on piiratud primaarselt liikumisorganite funktsiooni
Artur-Tõeleid Kliimani ja Edgar Talviku järgi tuleb teha vahet konstitutsioonilistel ja konstitutsionaalsetel seadustel. Konstitutsiooni- liste seaduste kui kõrgemajõulistega määratakse riigi põhikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord. Nende all on silmas peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele ning nendega sätitakse nn. riigiõigust. Vt A.-T. Kliiman. Üleminekuaja konstitutsionaalseid akte. Õigus, 1933, nr 9, lk 386 viide 5; E. Talvik. Legaalsuse põhimõte Eesti Vabariigi põhiseaduse tekkimises, muutumises ja muutmiskavades. Tartu, 1991, lk 14 viide 19. Seadu- sed põhiseaduse § 104 lõike 2 mõttes kujutavad endast selle vaheteo põhjal konstitutsionaalseid seadusi. 111 RKPJKo, 29. september 1999, 3-4-1-3-99, lõik nr 16. RT III 1999, 24, 230. 112
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna
pidid hakkama tegelema julgeolukuküsimusega. Secret Service sai ka presidendi kaitse ülesande. Hukkamõistu osaliseks said avalikud piinamised ja hukkamised humaansed ideed. 19. saj oli karistamine pigem meelega, siis esmalt saksa riigikestes ja SB kaotatakse hukkamised. (1868). Riik jäi militaarriigiks, kuid juurde tuli ka tööstusriik. Kogu koloniaalambitsioonid toetasid seda. 19. saj lõplikult riigikodaniku idee läbisurumine. Kokkuvõtteks esimeseks maailmasõjaks oli vähe tõelisi konstitutsionaalseid monarhaid sveits, prm, SB, norra ja rootsi. 30/4 RAHVASTIKU JUURDEKASV 19. SAJ 19. saj on statistiliselt mitte veel väga hästi kaetud. 19. saj toimus väga kiire juurdekasv. Tööstuse ja teaduse areng põhjustas seda juurdekasvi. 18 saj lõpus oli prm euroopa suurriik 26 miljoniga, venemaal 24, austra-ungari 20 milj. SB 13.5 milj, hispaania ja poole 13 miljn. Kreekas ainult 800 tuh inimest.
annaabi.ee 
