normile); kasutamist siseõ-se andmise alusena (sekundaarset õ-st luuakse rv õ normi alusel). Viimane ei kohaldu Eestis. Kohaldada saab ulatuses, milles riik pole reservatsiooni teinud. Lisaks peavad otse kohaldamiseks olema iserealis, st reguleerimiseesemelt ja kehtivusalalt sobivad; selge ja mittetinglik sõnastatud. Rv õ-se normide paiknem siseriiklikus normihierarhias (4): Kõrgem konstituts-st või sellega võrdne; seega kõrgem muudest siseõ-se allikatest (tavaõ). Madalam konstituts, kuid kõrgem seadustest jm siseõ-se aktidest (Rk jõustat välislep). Võrdne seadustega: sel juhul keht siseõ-sse toodud rv õ-se normide suht lex posteriori pm. Madalam seadustest, kuid kõrgem või võrdne täittevvõimu aktidega. V Rv-se õigussubjektsuse olemus (lk 82 skeem)
Inglise laevastik muutub maailmamerede valitsejaks: rajatakse ka rohkesti kolooniaid. Kultuuri ja teaduse õitseng (Marlowe, Bacon, de Vere). 17. saj-l kujuneb Inglismaast Euroopa võimsaim protestantlik riik. Koloniaalriigi edukusele panevad aluse ärimehed: kompaniide rajamine, transiitkaubandus. Inglismaa on võimsaim koloniaalriik 20. saj-ni. 17. saj-l toimuvad Inglismaal kuninga ja parlamendi vahelised võimuvõitlused. Parlamendi võit tagab Inglismaa maj edukuse. Inglismaast saab konstituts monarhiaga riik. Varauusaja võimsaim Mandri-Euroopa riik on katoliiklik Prantsusmaa. 16. saj II poolel laastavad Prantsusmaad hugenottide sõjad. Henri IV Bourboni võimuga saab alguse Prantsusmaa stabiilne areng. Uusaeg on eelkõige absolutismi tippajastu. Riiklik konsolideerumine ja tsentraliseerumine (1562 1610). 1610 1661 kehtestatakse absolutism. A-st 1614 generaalstaate enam kokku ei kutsuta. Absolutism on eelkõige
„uudiste“ ümber koondunud ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliiku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused. Erinevalt vene sotsialistidest nõuti ka vähemusrahvuste õiguste respekteerimis 1905 a rev. Tulemused: Teataja ja uudised asusid rev liikumise poolele. Tõnisson oli vastu. Postimehe ringk taotlesid üldist valimisõigust, eesti keele kasutuse laienemist, mõõdukat maareformi. Teataja nõudis konstituts monarhiat ja kodanikeõigusi., kiriku, kooli ja kohtureformi. 16 okt kavandati üldstreiki. „teataja“ asus streikijate poolele, nõhdi asutava kogu kokkukutsumist .sõna ja koosoleku vabadust. 17 okt. 1905 anti välja nikolaj 2 poolt manifest, millega lubati poliit. Vabadused, sõna trüki ja ühinesmisvabadused. Lubati luua erakondi ja parteisid. Piirati veidi venestamist. Tõnisson jõudis luua oma partei (Eesti rahvameelne eduerakond)
olemusega aktid: „Bill of rights“, mida võib pidada põhiõiguste kataloogiks. Kodifitseeritud ja mittekodifitseeritud – Kirjutatud konstitutsiooni puudumine ei tähenda, et riigil pole üldse konstitutsioonilist dokumenti, vaid et konstitutsioonilised normid pole kodifitseeritud. Prantsusmaal eksisteerivad lisaks konstitutsioonile lois organiques: seadused, mis asetsevad konstitutsiooni ja tavaseaduste vahel, reguleerivad konstituts. küsimust ja võetakse vastu erikorras. USA kodeeritud, UK mitte. Efektiivsed ja mitteefektiivsed (sümboolsed); Normatiivsed, nominaalsed ja semantilised. 13. Kas USA president valitakse otse? 2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses
annaabi.ee 
