korrektne, üheselt arusaadav, võimalikult lühike ja vastama eesti õigekirja reeglitele. Dokument peab käsitlema ühte teemat Tekst trükitakse 2-4 rida pealkirjast allapoole ja koosneb üldjuhul: Käskkirja vorming Konstateerivast osast Sellega formuleeritakse käskkirja välja- andmise põhjus või viidatakse väljaandmise aluseks olnud dokumendile. Konstateeriv osa puudub kui korraldav osa ei vaja põhjendamist Käskkirja vorming Käskkirja konstateeriva ja korraldava osa vahele jäetakse üks tühi rida. Kui nende osade vahele trükitakse sõrendatult sõna ,,käsin" siis jäetakse üks tühi rida enne ja üks tühi rida peale sõna ,,käsin". Sõna ,,käsin" kasutatakse vaid juhul kui antakse korraldusi konkreetse(te)le isiku(te)le Käskkirja vorming Korraldavast osast Korraldava osa tekst esitatakse käskivas vormis ainsuse esimeses isikus. Nii öelda ,,mina" vormis aga sõna ,,mina" jäetakse ära.
allkirja koostamise päeval või järgmisel tööpäeval pärast koostamist; tekst koosneb sissejuhatavast ja konstateerivast osast. Sissejuhatav osa algab akti koostamise aluse trükkimisega. Järgnevalt loetletakse komisjoni koosseis (esimees ja liikmed perekonnanimede tähestikulises järjekorras). Konstateerivas osas esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud. Konstateeriva osa lõpus näidatakse akti originaaleksemplaride arv ja jaotuskava. Kui akt vormistatakse digitaalselt, tagatakse kõikidele allkirjastajatele juurdepääs aktile. akti kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik komisjoni liikmed. Allkirjastatakse kõik koostatud eksemplarid. Vajadusel pärast allakirjutamist esitatakse akt kinnitamiseks. üldjuhul akti ei viseerita. 29
Seega on diskretsioon tj-e valik. Liigid Valikudiskretsioon: seadusandja on vastavas õigusnormis ette näinud kaks või enam õiguslikku tj-e. Kui subsumeerimise tulemusena on selge, et normi tuleb rakendada, siis on ametnikul õigus oma otsustuse alusel valida otstarbekam õiguslik tj (teokoosseis- tj A vs. tj B vs. tj C). Otsustamisdiskretsioon: vastaval ametnikul on õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tj- e või mitte. Õigusnorme sisaldavad sättes saab jagada kaheks: Konstateeriva ehk käsitletava sõnastusega: „määratake kindlaks“, „kohaldatakse“ ehk õigustatud-kohustatud käitumise kirjeldus. Imperatiivse sõnastusega: „võib“, „on õigustatud“, „tohib“ otsustamisdiskretsioonile. Õiguslikud piirid Teokoosseis: eelduseks normi rak-l. Kogu seaduse eesmärk ja mõte: omavoli (õigusliku aluse puud, mitteasjakohane alus), subjektiivse suva keeld. Eesmärk osutab diskretsiooni teostamise suunale.
õiguse kohaldamise I-se staadiumi tulemused (teo faabula); 3) motiveeriv osa, kus antakse vastuvõetud otsuse faktiline ja juriidiline põhistatus, so milliste tõendite põhjal ning õigusnormide alusel otsus tehti. Motiveeriv osa hõlmab õiguse kohaldamise II ja III staadiumi toimingud ning just selles osas sisaldub õiguslik motivatsioon; 4) resolutiivosa, kus formuleeritakse vastuvõetud otsus ehk kohtulahend. Tihti võime kohata üldistust selles, et konstateeriva ning motiveeriva osa kohta kasutatakse koondavat mõistet "motiveeriv" või "motivatsioon". Arvestagem, et sisuliselt jaotub motiveeriv osa siiski selgelt piiritletavaks konstateerivaks ning otseselt motivatsiooni sisaldavaks. *** TEEMA 6. PÕHIMÕISTED: õiguse realiseerimine; õiguse realiseerimise vormid: järgimine, kasutamine, kohaldamine; õiguse kohaldamise staadiumid (etapid): faktilise
annaabi.ee 
