elanikkonnast, 19,6% vanaduspensionäridest elab alla suhtelise vaesuse piiri ja eluaseme kehv seisukord on 6,6%-l üksi elavatel eakatel. Samuti on 40,1% vanaduspensionäridest halb tervis ja 3,5% neist ei saanud vajadusel perearstiabi. Turvalisuse tunne puudub 8%-l üle viiekümne aastastel inimestel (Statistikaamet). M. Tuherma järgi ei ole saladus, et mõnedes kodudes kannatavad eakad väärkohtlemise all, ja neid olukordi peavad lahendama kohalikud konstaablid ja sotsiaaltöötajad. Eakad ise ei julge või ei soovi sellest rääkida, nad pigem kannatavad vägivalda ja vaikivad. Eaka vastusuunatud perevägivalda on raske ära tunda ja tõestada. (Tuherm 2012). Samuti selgub M. Tuherma uurimusest ,,Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel", et 39% eakatest peab väärkohtlemist suureks probleemiks ja 35,2% piirkonnas elavatest eakatest on tutvusringkonnas mõni väärkoheldud eakas (Tuherm 2012).
ametikohtadele. 7 Politseikorralduse seaduse järgi moodustas maakonnalinn koos alevitega politseiringkonna. Eesti territoorium jagunes viieteistkümneks politseiringkonnaks, mida juhtis politseiülem, kes ise otseselt allus Politsei Peavalitsuse ülemale. Politseijaoskonnad jagunesid omakorda jaoskondadeks, neid oli üle terve Eesti 63. Kohapealset politseivõimu teostasid rajooniülemad (konstaablid), kes olid vahendajaks rahva ja ametiasutuste vahel. Politseikorralduse seadus sõnastas politsei ülesanded järgmiselt: 1. ühiskondliku julgeoleku ja korra hoidmine; 2. kõigi ja igaühe kaitsmine vägivalla, tooruse ja omavoli eest. Politseiteenistuses võisid olla Eesti Vabariigi kodanikud. 1919.aasta Politseikorralduse seaduse vastuvõtmisele järgnenud aastatel oli politsei tegevuses teatud edu. Ent samas oli tunda ka mõningast ebakõla. Tulemuslikkust pidurdas
Talle kuulub linnaomavalitsuse võimustruktuuris väga tugev positsioon. 3) komisjonisüsteem- elanikkond valib 2-4 a-ks 3-7-liikmelise komisjoni, mille liikmed täidavad samaaegselt linnavolikogu ja täidesaatva aparaadi funktsioone. - Town'ides ja township'ides otsustatakse kohaliku halduse küsimusi kogukondade elanike koosolekutel. Nendel koosolekutel valitakse täidesaatvad komisjonid (3-5 in-t) ja mõned ametiisikud (laekurid, konstaablid), kes teevad town'is täidesaatvat tööd. - Eriringkondi juhivad kas valitud komisjonid või eriringkonna asutajate organite poolt määratud ametiisikud. - USA-s on ühe või teise partei kandidaatide esmase valiku meetodiks kohalikud eelvalimised (primaries), paljudes KOV-des valimisi erakonna-välisel alusel: kõik kandidaadid kandideerivad "sõltumatu-tena" ja erakondlikud fraktsioonid KOV volikogudes for-maalselt puuduvad
nõustamistegevusele ja perevägivalda ennetavale teavitustööle. c) Sihtgrupid ja lõppkasusaajad Sihtgrupp: 1. Otsene sihtgrupp – perevägivalla ohvrid ja perevägivallaga lähedalt kokkupuutvad spetsialistid Järva maakonnas. Otsesed kasusaajad on: - Perevägivalla all kannatavad naised ja nende pereliikmed Töötajad, kes tööülesannetest lähtuvalt on kohustatud sekkuma perevägivalla rasketesse intsidentidesse (konstaablid, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad) ja täiendkoolitustel saadud teadmiste baasil töötavad efektiivsemalt juhtumi lahendamisel. Planeeritud vähemalt 12 kohaliku omavalitsuse töötaja osalus( 6 omavalitsust kokku) koolitustel. 2. Kaudne sihtgrupp – perekond, vald, ühiskond. Kaudsed kasusaajad: - Perekond: muutuvad peresuhted, naise enesehinnangu tõus annab võimaluse paremaks toimetulekuks nii tööl kui kodus.
positsioon. 3) komisjonisüsteem (6% linnadest). Linna elanikkond valib 2-4 a-ks 3-7-liikmelise komisjoni, mille liikmed täidavad samaaegselt linnavolikogu ja täidesaatva aparaadi funktsioone. Town'ides ja township'ides otsustatakse kohaliku halduse küsimusi kogukondade elanike koosolekutel. Nendel koosolekutel valitakse täidesaatvad komisjonid (3-5 in-t) ja mõned ametiisikud (laekurid, konstaablid), kes teevad town'is täidesaatvat tööd. Eriringkondi juhivad kas valitud komisjonid või eriringkonna asutajate organite poolt määratud ametiisikud. KOV organite pädevus on kindlaks määratud osariikide konstitutsioonide ja seadustega. See sisaldab järgmisi põhilisi tegevussuundi: - avaliku korra kaitse (kohaliku politsei juhtimine, elanikkonna õigusalane teavitamine, keskorganite informeerimine kohalikust olukorrast jne)