kotid, mida pidime mööda busse tassima ning pidevad juhtmete probleemid." V3: ,,Sageli jätsin arvuti üldse mõneks päevaks koju, sest lihtsalt kaasas tassida ei olnud mõtet." Väide 5: Töö kiirus V1: ,,Sülearvutid on teinud asja palju lihtsamaks, et kõik need konspektid, mille me kirjutasime nüüd sülearvutitesse ning see säästab aega." ,,Õpetaja ei jää programmiga maha ning ka meil toimub õppimine kiiremini." V2: ,,Ei pea väsitama kätt konspekteerides ega kulutama harilikke joonistades." V3: ,,Võrreldes teiste klassidega saime asjad kiiremini tehtud." Väide 6: Modernne esitlus V1: ,,Tegime presentatsioone ja harjutusi." V2: ,,Siiani meeldib mulle vahel tundides konspekte arvutisse kirjutada või midagi muud sellist, kuid lap-topide miinused kaaluvad plussid kahjuks üles." V3: ,,Tundides kasutasime arvutit päris tihti ja tegime huvitavaid ülesandeid." Väide 7: Õpetajate arvamus
ma edasipidi talle läbikukkudes otsa vaatan on asjad, mis tõukavad sind topeltööd tegema. Ja kõigest tulenevalt on enamasti ka lõppresultaad märgatavamalt parem, kui väga leebet õppevormi viljeledes. Õppeaine edasiandmise järgmine väga tähtis etapp on õppematerjalide olemasolu. Leian, et oskus õppematerjale koostada on samuti väga olulisel kohal lõpptulemuse vormimisel. Kuigi tänapäeva süsteem näeks ideaalis välja, et iga tudeng hoolitseb loengutes konspekteerides endale sobiva materjalivaliku, kuid paraku reaalsuses see nii veel välja ei näe. Seetõttu tõusebki materjalide kättesaadavus ja nende koostamise tähtsus olulisele kohale. Tuleks püüelda selle poole, et materjalid saaksid võimalikult mahlakad ja mitmekesised. Et harivad faktid vahelduksid lugudega elust enesest. Ja mis kõige olulisem, et nad oleksid loogiliselt kättesaadavad. Preagust olukorda hinnates pean enamikke materjale väga headeks, kuid nende kättesaadavust annaks parandada
Tsükli lõppedes algab järgmise aine tsükkel jne., kuni jõutakse esimese aine juurde tagasi. Pärast sama aine eelmise tsükli lühiülevaadet jätkatakse uue temaatilise tervikuga. Põhiainega tegeldakse igal hommikul kaks esimest tundi. Õpetaja valmistab õppematerjali tsükli jaoks ette elamuslikult jutustavas vormis. Aineõpikuid ei kasutata. Neid asendava vihikud, kuhu kantakse kõige olulisem materjal, algklassides õpetaja abil, vanemates klassides iseseisvalt konspekteerides. Tekste elavdavad värvikad joonistused. Klassiõpetaja õpib kaheksa aasta jooksul oma õpilasi hästi tundma. Ta arvestab õppematerjali valikul klassi üldist arengut, järjestab sobivad tsüklid ja ühtlustab õppeained. Selleks, et sotsiaalne areng toimuks loomulikult ja õigesti, ei soosita waldorf- meetodi järgi õpilaste omavahelist võistlust. Kellelgi pole vaja olla teistest parem, aga mitte ka samal tasemel. Kõige tähtsam on õppida tundma oma eeldusi ja võistlema
Kirjutamiseks kasutati tahvlit ja krihvlit. Kirjutati ladina tähtedega. Kirjutamise algõpetus omandati aabitsa järgi. Forseliuse esitatud lihtsamad reeglid õpiti pähe. Kirjutamisvilumus ja õigekiri said selgeks raamatutekstide ümberkirjutamisega. Üks koolmeistri põhioskusi oli rehkendamine. Eluvajadused nõudsid arvutamisoskust nelja põhitehte piires, mõõdu- ja kaalusüsteemide ning rahaühikute tundmist, peast- ja tahvlirehkendust. Ained, milles puudusid õpikud, märgiti üles konspekteerides. Väärib märkimist, et arve loeti teisiti kui tänapäeval. Vana arvude lugemine oli tekkinud siis, kui puudusid araabia numbrid ja talupojal polnud vaja osata neid lugeda nagu tänapäeval. Vihikuid veel ei tuntud. Kirjutati paberilehtedele, mida õpilased ise köitsid käsikirjaliseks raamatuks. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, andekamad abistasid mahajääjaid. Sellist meetodit kasutas juba Komensky, hiljem soovitas J. Gezelius sama ka Soome koolides.
annaabi.ee 
