Konspekt õppematerjal ISO OSI-Open Systems Interconnection (0)

ISO OSI (International Organization for Standardization Open Systems Interconnection ) Avatud süsteemide ühendamise (OSI) mudel on kontseptsiooniline mudel, mille on loonud
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, mis võimaldab erinevatel sidesüsteemidel suhelda
standardprotokollide   abil.   Lihtsalt   inglise   keeles   pakub   OSI   standardit   erinevate
arvutisüsteemide jaoks, et nad saaksid omavahel suhelda. OSI   mudelit   võib   pidada   arvutivõrkude   universaalseks   keeleks.   See   põhineb
suhtlussüsteemi jagamisel seitsmele abstraktsele kihile, millest igaüks on viimati paigutatud. Füüsiline kiht (Physical Layer) Füüsiline kiht on OSI mudeli madalaim ( esimene) kiht. See kiht sisaldab füüsilist seadet, mis
on   seotud   andmeedastusega,   näiteks   kaablid   ja   lülitid.   Füüsiline   kiht   vastutab
struktureerimata algandmete edastamise ja vastuvõtmise eest võrgus. See alustab, säilitab
ja lõpetab füüsilise ühenduse. 


See kiht edastab bitivoo üle võrgu kas elektriliselt, mehaaniliselt või raadiolainete kaudu.
Andmete kodeerimine toimub ka selles kihis.    Tänu füüsilisele kihile ei pea ülemised kihid
otseselt   tegelema   füüsiliste   probleemidega.   Siia   kuuluvad  Fast   Ethernet,  RS-232  ja  ATM-
protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. Andmelülikiht (Data Link Layer)  Andmelüli  kiht on OSI mudeli teine kiht. Kanalikiht ehk lülikiht ehk andmelülikiht (data link layer) jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist “lõikudeks” ning võtab füüsilisest kihist vastu
kinnitus “lõike” (“lõigud”, mis vastuvõtu pool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli
ning vea avastamise korral edastab “lõigu” uuesti. See omakorda jaguneb kaheks alamkihiks: a) ülemine loogilise lüli reguleerimiskiht  (LLC) tagab universaalse liidese kanalite vahetuseks
võrgukihiga; b)   alumine   meediapääsu   reguleerimiskiht   (MAC),   mille   ülesandeks   on   adresseerimine   ja
kanalipöörduse juhtimine. Võrgukiht (Network Layer) Võrgukiht on OSI mudeli kolmas kiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja
edastamine,   samuti   adresseerimine,   võrkude   vaheliste   ühenduste   loomine,   veatöötlus,
ummistuste   reguleerimine   ja   pakettide   järjestamine.   Levinuim   võrgukihi   protokoll   on   IP
protokoll. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti
ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht.
See kiht vastutab andmete edastamise hõlbustamise eest kahe erineva võrgu vahel. Kui
kaks   seadet   suhtlevad   samas   võrgus,   siis   ei   ole   võrgu   kiht   vajalik.   Võrgu   kiht   jaotab
transpordikihist saadu väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse pakettideks ja pakib need
uuesti vastuvõtvas seadmes kokku. Võrgu kiht leiab ka andmetele parimat füüsilist rada, et
jõuda sihtkohta; seda nimetatakse marsruutimiseks. Transpordikiht (Transport Layer)


Transpordi kiht, mis on OSI mudeli neljas kiht, otsustab, kas andmeedastus peaks toimuma
paralleelselt või ühel teel.
Selline kiht teeb sellised funktsioone nagu multipleksimine, segmentimine või jagamine.
See võtab vastu sõnumeid ülaltoodud sessiooni kihist, konverteerib sõnumi väiksemateks üksusteks ja edastab need võrgu kihile.
Sõltuvalt võrgu nõuetest võib transpordi kiht olla väga keeruline.
Transpordi   kiht   katkestab   sõnumi   (andmed)   väikesteks   üksusteks,   nii   et   neid   saaks
tõhusamalt käsitleda. Seaniskiht (Session Layer)
See on viies kiht, mis vastutab kahe seadme vahelise side alustamise ja lõpetamise eest.
Ajavahemik, millal side alustatakse ja lõpetatakse, on tuntud kui seanss. Seansikiht tagab, et
seanss jääks piisavalt pikaks, et edastada kõik vahetatavad andmed, ning sulgeb seejärel
seansi kohe, et vältida ressursside raiskamist. Seansi   kiht   sünkroniseerib   ka   andmeedastuse   kontrollpunktidega.   Näiteks   kui   100 megabaidise faili edastatakse, võib seansi kiht seada kontrollpunkti iga 5 megabaiti järel.
Juhul lahtiühendamise või krahhi pärast 52 megabaiti on üle, seanss võiks taastada viimase
kontrollpunkti,   mis   tähendab   ainult   50   rohkem   megabaitidega   tuleb   üle.   Ilma
kontrollpunktideta peaks kogu ülekanne uuesti algusest peale algama.


Esitluskiht (Presentation Layer) Esitluskiht on Osi mudeli kuues kiht. See kiht vastutab peamiselt andmete koostamise eest,
et seda saaks kasutada rakenduskiht; teisisõnu muudab kiht 6 tarbitavate andmete jaoks esitatavad andmed. Esituskiht vastutab andmete tõlkimise, krüpteerimise ja kokkusurumise
eest.
Kaks suhtlusseadet, mis suhtlevad, võivad kasutada erinevaid kodeerimismeetodeid, nii et
kiht 6 vastutab sissetulevate andmete tõlkimise eest süntaksiks (määrab ära, kuidas sõnad
ja sümbolid peavad olema kokku pandud), millest 7 kiht aru saaks.
Kui seadmed suhtlevad krüpteeritud ühenduse kaudu, vastutab kiht 6 krüpteerimise lisamise
eest   saatja   lõpul   ning   krüpteerimise   dekodeerimist   vastuvõtja   otsas   nii,   et   see   suudaks
esitleda kihi krüptimata, loetavate andmetega.
Lõpuks   on   esitluskiht   vastutav   ka   rakenduse   kihilt   saadud   andmete   kokkusurumise   eest
enne   kihi   5   edastamist.   See   aitab   parandada   side   kiirust   ja   tõhusust,   vähendades
ülekantavate andmete hulka. Rakenduskiht (Application Layer) Seitsmes kiht ehk rakenduskiht, on ainus kiht, mis suhtleb otseselt kasutaja andmetega.
Tarkvararakendused, nagu veebibrauserid ja e-posti kliendid,  tuginevad rakenduste kihile
side algatamiseks. Kuid tuleb selgeks teha, et kliendi tarkvararakendused ei ole rakenduskihi
osa;   pigem   vastutab   rakenduste   kiht   protokollide   ja   andmetöötluse   eest,   mida   tarkvara
kasutab   kasutajale   sisuliste   andmete   esitamiseks.   Rakenduskihi   protokollid   hõlmavad   nii
HTTP kui ka SMTP. Selleks,   et   inimloetavat   teavet   saaks   üle   kanda   ühelt   seadmelt   teisele,   peavad   andmed
edastama saatva seadme OSI mudeli seitse kihti ja seejärel sõitma vastuvõtvas otsas seitse


kihti. inimese-arvuti suhtluskiht, kus rakendused saavad 
juurdepääsu võrguteenustele tagab, et andmed on kasutavas vormingus ja kus 
toimub andmete krüpteerimine säilitab ühenduse ja vastutab portide ja sessioonide 
kontrollimise eest edastab andmeid kasutades edastusprotokolle, 
sealhulgas TCP ja UDP otsustab, milliseid marsruudianmeid võtta määratleb ära võrgus olevate andmete vormingu edastab füüsilise andmekandja kaudu toorandmete 
bitivoo