Konspekt ENSV ajaloost Stalin-Hrustsov (0)
Nõukaaeg
Kõrgeim võim: EKP Keskkomitee esimene sekretär Nikolai Karotamm. Ei olnud iseseisev
partei.
Täidesaatev võim: ENSV ministrite nõukogu
Formaalne seadusandlik võim: ENSV Ülemnõukogu ÜN, istungid Toompeal.
Organisatsioonid: pioneerid, oktoobrilapsed, komsomol.
STALINI AEG
PÕLLUMAJANDUS
allutatud riigile, viisaastakuplaanid.
Hakati maad sundvõõrastama. Kolhoosid ja sovhoosid. Maavaldustele määrati max suurus
vastavalt inimesele.
Kollektiviseerimine 47-51: Kolhooside loomise määrus. 25. märtsil 1949 küüditamine. 49
aasta lõpuks 65% taludest kolhoosid.
TÖÖSTUS
Forsseeritud arendamine, sundindustrialiseerimine. Väiketööstused suleti.
Põlevkivi soojuselektrijaamad, K-J põlevkivigaaitehas, 1952 KJ-Tallinn gaasijuhe, Sillamäe
uraani tehas, Dvigatel ja Baltijets, kortermajade ehitamine.
RAHVUSPOLIITIKA
Võõrtöölisi tuli massiliselt, 1959 oli eestlasi vaid 74%. NSVL sõjaväebaasid. Sooviti
kujundada uus Nõukogude rahvas.
VÄGIVALLAPOLIITIKA
Uue ideoloogia peale sundimine, võitlus oppositsionääridega.
METSAVENNAD 44-55
14 000-15 000. Langes ligi 4000. Rünnati NSVL asutusi, miilitsat jms. Metsavendi jahiti.
Märtsiküüditamine viis metsavendade toetusbaasi eestist minema. Lisaks jahiti kohalikke
natsionaliste 47. aastast. Repressioone teostas NKVD, 75 000 arreteeritut, kellest hukati 19
000.
EKP 1950 MÄRTSIPLEENUM
Ei tohtinud tekkida rahvuslikku eliiti, juunikommuniste süüdistati kodanlikus natsionalismis.
Vahetati välja kogu ENSV juhtkond VIII pleenumiga. Võimul venemaaeestlased ehk
liidueestlased. Karotamm tagandati, EKP sekretäriks sai Ivan (Johannes) Käbin.
SULAAEG-HRUSTSOV 1953-1964
POLIITIKA
Represseeritute rehabiliteerimine, Eestlaste arv EKPs kahekordistus, Käbini
laveerimispoliitika.
MAJANDUS
1. põllumajanduses tõsteti hinda, vähendati müüginorme, elektrifitseeriti, väetised,
maaparandus, mehhaniseerimine, kolhoosnike rahapalk 1958, 1964 pensionid, MTJ
likvideeriti- tehnika kolhoosidele, Hrustsovi kampaaniad maisikasvatamise,
külviseemne jaroviseerimise kohta.
2. Tööstus- Loodi ENSV Rahvamajandusnõukogu, mis haldas kõike tööstust.
Ekstensiivareng jätkub, majaehituskombinaadid Tallinnas ja Tartus. RMN toodangud
¾ kogu NSVL omast. Tööstustoodang kasvas 1,7x. ENSV maailmas elektrienergia
tootmise poolest esireas.
ELU
Elukvaliteet paranes. Ehitati uusi elamuid, 5-päevane töönädal, teedeehitus, palkade tõus,
individuaalehitus, võimaldati kontaktid läänega- raudse eesriide murenemine.
KULTUUR
Lubati nt Underi, Suitsu jt. luuletuste avaldamine ja esitamine. Uus põlvkond kirjanduses-
Kaplinski, Rummo, Luik. Muusika- Pärt, Tormis. Reformid koolihariduses, kooliõpikud ja
kallakutega koolid. ETV 1955 ja Telepoiss 1962.
VASTUPANU REŽIIMILE
Reorganiseeriti julgeolek. KGB hakkab võitlema ideol. vastastega. Eesti rahvuslaste liit,
EÕM ja muud dissidendid.
STAGNATSIOON
POLIITIKA
Peale hrustsot jätkab käbin laveerimispoliitikaga. Temast saab 78 ÜN esimees, EKP
sekretäriks saab Karl Vaino.
MAJANDUS
Kujuneb stagnatsioon ehk seisak. Defitsiit. NSvl hakkab tarbeid sisse ostma läänest. 1979.
Afg sõjaga seoses boikoteeritakse NSVL.
TÖÖSTUS
Mindi tagasi tööstuse tootmisharulisele juhtimisele. Jätkus Ekstensiivareng. Tööliste arv
kasvas. 1989. 60% RKTst tööstusest .
PÕLLUMAJANDUS
Kolhoosid sovhoosideks. Hiidmajandid, põllumajandus industrialiseeriti. Põl.maj.
spetsialiseerus- linnud, piimakari jne. Asustus koondati keskasulatesse.
Agrotööstuskomplekside rajamine kogu ENS põllumajanduse juhtimiseks.
IDEOLOOGILINE SURVE
Vähenes eestlaste osa tööliskonnas. Venestussurve tugevneb. kakskeelsuse kampaania.
Sõjaväebaase sitaks, dissidentide arreteerimised, vastupanukultuur. 1972- memorandum
ÜRO-le nõudega taastada Eesti iseseisvus. 1979 balti Apell. 1980. noorsoorahutus ja 40-kiri.
Sarnased õppematerjalid
17
doc
Nõukogude eesti
rahvakomissariks, või tema asetäitja Aleksei Skurin. Arreteerimised sanktsioneeris
ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei
Nikiforov ning tema eriosakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede
sõjaväeprokuratuur (sõjaväeprokurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad
organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete
kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV
Prokuratuuri eriosakonna prokurörid osalesid süüdistajatena tribunalide töös. Vangid
mõisteti tavaliselt süüdi Vene NSFV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 erinevate
lõigete alusel. Paljudel juhtudel ei põhinenud süüdistused konkreetsetel tegudel, vaid
pigem vangi üldisel kutsealasel või ühiskondlikul tegevusel ning osalemisel kodanike-
ühendustes.
Enamasti langetasid otsuse mitmesugused sõjatribunalid. Eestis tegutsesid NKVD
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid