justkui mingi mõõt saks täis. Selögub et siingi kehtib seaduspärasus kusagil on piir, millest alates täiendava helienergia lisamine enam kuuldava kompleksheli valjust ei tõsta. Need mõisted, mida kõige enam kasutatakse muusikas. Konsonantsiks loetakse muusikalist intervalli, või kooskõla, mille helid omavahel harmoneeruvad, kõlavad meeldivalt. Dissoneerivad helid, vastupidi kõlavad rahutult, vähem meeldivalt, tonaalses muusikas nõuavad lahendust, konsonantsi. Niisugune on muusika teoreetiline nähtus. Kuid sellel suuresti puht emotsionaalsel hinnangul( meeldiv- ebameeldiv), mis on sajandite jooksul märgatavalt muutunud, peab tõenäoliselt olema ka mingi inimese tajul põhinev alus. Nagu teada, sisaldavad naturaalsed helid alati lisaks põhitoonile kõrgemaid harmoonilisi sagedusi. Kõige lihtsam seletus konsonantsi tajumisele on ongi seotud selle ülemtoonide rea komponentide sageduste omavahelise suhtega. Nimelt on leitud, et
Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vab...
20. sajandi algul hakkas levima impressionism. Impressionismiga muusikas seostatakse eelkõige prantsuse heliloojat Debussy`d. Claude Debussy elas aastatel 1862-1918. Debussy`le ei meeldinud tegelikult, et tema muusikat seostati impressionismiga. Samas oli tema muusikal impressionistide kunstiga nii mõndagi ühist. Debussy`d ei huvitanud mitte akordi funktsioon, vaid akordi "värv". Ta kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. See uudne muusikastiil kaotas erinevuse konsonantsi ja dissonantsi vahel ehk teisiti öeldes "heade ja halbade" kooskõlade vahel - juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist. 20. sajandi esimese poole muusika- ja kunstielu euroopas mõjutasid suurel määral maailmasõjad. Kui heliloojaid oli haaranud surmahirm, polnud põhjust luua "ilusat" muusikat. Suures plaanis jagatakse 20. sajandi muusika kaheks ajastuks. Helistiku kadumine tekitas sajandi algul segadust ning soov tekkinud kaosest välja tulla tõi kaasa mitmete matemaatiliste
· ülemine hääl; prantsuskeelne ilmalik armastuslaul; · keskmine hääl; ladinakeele vaimulik laul; · alumine hääl: "laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregooriuse laul 13saj lõpul keelati motetid kirikus sest: · neid peeti liiga keerulisteks · nad ei kandnud enam liturgilist teksti Dissonants "ebakõla"; kooskõla, mis mõjub pingestatult Konsonants - "heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna Klassikalises harmoonias peab dissonants lähenema konsonantsi. Kaks heliloojat: Orlandus Lassus (orlando di Lasso) Giovanni Pierluigi da Palestrina 1532-1593 U 1525-1594 "muusikute vürst" Akadeemiline eeskuju "kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast" Teosed: ilmalikku muusikat kirjutas noorusajal Teosed: Pea kogu looming on vaimulik. "Matona, mia cara", "Kaja" Säilinud 104 missatsüklit, muuhulgas
annaabi.ee 
