1374). katrään nelikstroof, neljarealine salm. Katrään on valdav 19. sajandi lõpu eesti luules: Juhan Liivi (18641913), Anna Haava (18641957), Karl Eduard Söödi (18621950) jt loomingus. Vt ka stroof. kollaazluuletus luuletus, mis on koostatud teiste autorite värssidest või milles luuletaja põimib oma mõtteid teistelt kirjanikelt laenatud tsitaatidega. Kollaazluulet on kirjutanud näiteks Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Viivi Luik (1946). konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõnekujund vt troop. libisev riim vt riim. liitriim vt riim. luulegraafika vt piktograafiline luule.
"Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh-trahh!" (Visnapuu "3. kiri Ingile") riim- sõna reeglipärane kordumine. Alguse-, sise- ja lõppriim; silpide arvu järgi meesriim (1-silbiline) ja naisriim (2-silbiline); asetuse järgi paaris-, süli- ja ristriim; häälikulise koostise järgi täis- e puhas riim: voorus-noorus, homonüümriim: jõin teed-käisin teed, ird- e ebatäpne riim: Hiina-piinad, konsonantriim: rinda-randa, liitriim: too mind-roolind, perspektiivist-nii vist, siirdriim saadakse poolitamise teel: jaana/linnu-nirvaana Lausekujundid: - retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu suurendamiseks "Teid ma teretan, Eestimaa pojad!" (Lydia Koidula) "Miks sa nutad, lillekene, kupud täis sul pisaraid?" kordused- rütm, mõjusus, ka refrään. Anafoor e sõnade/lausete kordus värsi algul "Jumalaga, kohav laas!
sündmustik ning väljaarendamata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446385 e.Kr) sulest. 16.17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (15641616) ja prantslane Moliére (16221673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 1933) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (18831952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa (1936) "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. konstruktivism kirjandusmeetod, mis seostab inimesi ja elunähtusi tehnikaajastuga. Konstruktivism tekkis pärast Esimest maailmasõda Prantsusmaal. Konstruktivistid hakkasid kasutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle oskussõnadega (terminitega). Sel moel väljendasid nad inimese ja tehnikaajastu seoseid, näitasid ühiskonnas toimuvaid muutusi
Litootes- vähendamine. Sümbol- võrdkuju. Nt: koit-noorus, vabadus KÕLAKUJUNDID Algriim-alliteratsioonil(kollane kass) või assonantsioonil(edev elevant) põhinev kokkukõla 89 Riim- häälikute kokkukõla, sarnaste kõladega sõnade kasutamine värsirea lõpus a) täisriim(soov, loov) b) homonüümriim (joon teed, vaatan teed) c) ebatäpne riim (lint, kink) d) konsonantriim (rinda, pinda) e) liitriim (too mind, roo lind) f) ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb) g) kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi) h) kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama) · paigutuse järgi a) paarisriim- aabb b) süliriim- abba c) ristriim- abab Onomatopoeetilised sõnad- looma häälitsused LAUSEKUJUNDID Retoorilised pöördumised- kasutatakse tunde rõhu saavutamiseks, ,,Teid, ma tervitan Eestimaa pojad" L