Nom carmen carmina Gen carminis carminum Dat carmini carminibus Acc carmen carmina abl carmine carminibus Febris, is f - palavik sing plur Nom febris febres Gen febris febr-i- um Dat febri febribus Acc febr-i-m febres Abl febr-i febribus III PÖÖRDKOND coniugatio tertia · Tunnuseks on lühike sidevokaal e, mis liitub konsonandile või u-le Lego, legi, lectum, ere lugema Mina loen lego meie loeme - legimus Sina loed legis teie loete - legitis Tema loeb legit nemad loevad - legunt Exercitationes KÄÄNA! Lex, legis f seadus Canis, is m koer Nomen, is n nimi PÖÖRA! Scribo, ere 3 kirjutama Vivo, ere 3 - elama IV käändkond declinatio quarta · Us- lõpulised m sõnad ja u- lõpulised n sõnad; gen. Sing. Lõpp on us, tüve lõppvokaal - u
e, ö, ä) ja tagavokaalideks (u, o, e (õ), a). Mitmetes keeltes avaldab vokaali kvaliteedile mõju pearõhulise silbi vokaali pikkuse muutumine, eesti keeles muutub eri vältes sõnade vokaalide kvaliteet üsna vähe. Rõhutute silpide vokaalide kvaliteedile avaldab mõju ka sõna välde. Diftongis on esmatähtis esimene liige. Sonorandid (l, m, n, r) palataliseeritud ja palataliseerimata konsonantide akustilised iseärasused: 1) siire vokaalilt palataliseeritud konsonandile on pea 2x pikem kui palataliseerimata konsonandile. Palataliseeritud konsonandile eelneva vokaali lõpuosa on i-line 2) palataliseeritud konsonantide formantväärtused on madalamad kui palataliseerituil. Nasaale eristab liikvidatest resoneerumine lisaks suuõõnele ka ninaõõnes. Nasaalide puhul tuleb vaadata rohkem formante kui liikvidate puhul. Klusiilide moodustamisel 3 faasi: sulu moodustamine, hoidmine ja vallandamine. Klusiilide
keeleteaduslikust vaatenurgast ja võrreldakse seda eesti keelega. Foneetika ja fonoloogia Ejaki keeles on 4 vokaali,mida on näha tabelil, mis võivad olla nii suulised kui ka nasaalsed. Lisaks modifitseeritakse neid veel glotaliseerumisega, aspiratsiooni ja pikkusega või glotaliseerumise ja pikkuse kombinatsiooniga. Ainukesed modifitseerimata vokaalid on /i/, /a/ ja /u/. Kõik vokaalid vaatamata modifitseerimisele nasaliseeritakse järgnedes konsonandile /n/, välja arvatud /e/. Ejaki keeles on 34 konsonanti, need on ära näidatud tabelil. Eesti keeles on võrreldes ejaki keelega rohkem vokaale, nimelt 9, ja need on /a;e;i;o;u;õ;ä;ö;ü/. Sarnaselt ejaki keelega võivad need vokaalid esineda pika ja lühikesena. Eesti keeles on 17 konsonanti,/j;l;m;n;r;s;z;h;f;s;z;k;g;p;b;t;d/, mis on poole vähem kui ejaki keeles. Sellest järeldub, et erinevalt ejaki keelest, mis on konsonandirohke keel, on eesti keel täishäälikurohke. (2) (3)
vokaalharmooniat eesti murdeis, kõige järjekindlamalt võru murdealal. Sellepärast on põhjust arvata, et vokaalharmoonia on eesti keeles vana nähtus. Seda aitavad kinnitada ka kirjakeele vanimad mälestusmärgid. Nii näib 13. saj kohanimede põhjal olevat kindel, et sel ajal esines Põhja-Eesti aladel veel vokaalharmoonia. 8. Kuidas on eesti keelde tekkinud palatalisatsioon? Kaashäälikute regessiivne palatalisatsioon tekkis eelmise aastatuhande esimesel poolel. Muutuse põhjustas konsonandile järgnev eesvokaal i ja poolvokaal j. Laiemalt levis hammashäälikute ja alveolaaride (t, s, n, l, r) peenendus. Muutus toimus enne vokaali kadu sõna lõpust, arvatavasti 13. sajandil. 9. Eesti keele ajaloolised häälikukaod. Häälikukaod sõna seest 1500 AD Häälikukaod sõna alguses – aferees Vokaalide afereesi eesti keeles tavaliselt ei esine, siiski ep ole > pole jms Tavaline sõnaalgulise konsonantühendite lihtsustamine: *strand >> rand,
saab seletada keelte üldisema fonoloogilise ja morfoloogilise tüübi muutumisega aglutineerivast fusionaalseks, on ju vokaalharmoonia fusionaalsetele keeltele ebatüüpiline. Fonoloogilise tüpoloogia seisukohalt tähendab vokaalharmoonia kadu eesti ja liivi keeles kitsendust, mis ei luba sekundaarsete vokaalide esinemist järgsilpides (Kiparsky, Pajusalu 2003). 8. Kuidas on eesti keelde tekkinud palatalisatsioon? Muutuse põhjustas konsonandile järgnev eesvokaal i ja poolvokaal j. Laiemalt levis hammashäälikute ja alveolaaride (t,s, n, l, r) peenendus. Lõunaeesti murdealal on see laialdasem ja vist ka vanem, põhjaeesti murdeala lääneosas aga piiratum või puudub, nagu ka kirderannikumurdes. Muutus toimus enne vokaali kadu sõna lõpust, arvatavasti XIII sajandil. Palatalisatsioon on olemas liivi keeles ja idapoolseis läänemeresoome murretes, vist küll omaette kujunenud nähtusena. 9
· 3-silbilise tüvega verbid (abistama, aeglustama, aerutama, aevastama, harvenema, harvendama, tugevdama) · Võõrtüvelised verbid, mis on pearõhust lugedes 3-silbilised (intensiivistama, intriigitsema, liberaalitsema) Alltüüp ESITLEMA · Esitlema-esitleda-esitlen-esitlesin-esitlenud-esitletakse-esitletud · 3-silbilised I- ja II-vältelised ning 2-silbilised III-vältelised AV-ta verbid, mille tüvi lõpeb konsonandile liitunud le- sufiksiga, moodustades liitsufiksid tle-, -stle-, -skle- · Ahvatlema, arutlema, avatlema, hirnatlema, hüpitlema, kaalutlema, kõnetlema, küsitlema, mõtisklema jne · 2-silbilise tüvega verbid lotlema ja taotlema Alltüüp NÄITLIKUSTAMA · Näitlikustama-näitlikustada-näitlikustan-näitlikustasin-näitlikustanud-näitlikustatakse-näitlikustatud
annaabi.ee 
