t · Dilatomeetri katse vertikaalpinge ja U konsolidatsiooniaste. C pinnase Pinge ja vajumi arvestamisel arvestatakse ainult v 19. Mida kujutab endast surupenetreerimine? ehitisest tulevat lisapinget qt, Pinnase konsolidatsioonimoodul t- kihi paksus Kõige odavam uuring on surupenetreerimine omakaalupinge on pinnast juba tihenenud. 13. Millised on geotehnilise projekteerimise kujutab terasvarda surumist masse. Mõõdetakse Süvendi kaevamisel talla sügavuseni pinge selle arvutusjuhud (3)? Arvutusjuht A käsitleb jõudu P. Koostatakse graafik kuidas P muutub
seosega s t st = t50 + t 2 kus t50 = 0,1a /cv on aeg, mille vältel toimub pool lõplikust vajumist s. Ristkülikulise talla puhul pindalaga A a = A / π . Lõpliku paksusega kihi puhul saab vajumise ajalise kulgemise prognoosimiseks kasutada joonistel 4.18 kuni 4.21 toodud graafikuid. 32 33 Graafikutel kasutatud tähised a – sõõrvundamendi raadius b – lintvundamendi laius c T = v2 t H cv – konsolidatsioonimoodul H – konsolideeruva kihi paksus t – aeg koormuse mõjumise algusest U – konsolidatsiooniaste U = st/s st – vajum hetkeks t s – lõplik vajum 4.8 Vundamendi konstrueerimine ja tugevusarvutus Eelneva alusel määratakse vundamendi plaanilised mõõtmed. Vundamendi konstruktsioonimaterjalide tugevusomadused konstruktsioonielementide kandevõime tuleb arvutada kooskõlas standarditega EN 1992 kuni EN 1996. Jäiga vundamendi all võib eeldada lineaarset survejaotust
Paksemate kihtide korral annab ühemõõtmeline teooria vajumise tegelikust väiksema kiiruse. Suhteliselt paksu konsolideeruva kihi korral võib kompaktse vundamendi (sõõrvundament raadiusega a) vajumi ajalise kulgemise - vajumi sthetkeks t arvutada seosega 41 42 Graafikutel kasutatud tähised a sõõrvundamendi raadius b lintvundamendi laius T= cv konsolidatsioonimoodul H konsolideeruva kihi paksus t aeg koormuse mõjumise algusest U konsolidatsiooniaste U = st/s st vajum hetkeks t s lõplik vajum 42. Vaivundamentide tüübidvt 5 loeng: Kuju järgi võib vaivundamente liigitada üksik-, lint- ja lausvundamendiks. Üksikvundamente (joonis 5.1b)kasutatakse peamiselt ehitise postide all. Vaiade arv üksikvundamendis on tavaliselt 3 kuni 16. Suurem vaiade arv põhjustab liialt suure rostvärgi. Väga
2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. Pinnase looduslikku veejuhtivust iseloomustab filtratsioonimoodul k, mille järgi pinnased on: üliläbilaskvad (k>10-3 m/s); hästi läbilaskvad (k>10-4...10-3); läbilaskvad (10-5.. ..10-4); nõrgalt läbilaskvad (10-7...10-5), ülinõrgalt läbilaskvad (10-8...10-7) ja vett-pidavad (<10-8 m/s). Pinnase veejuhtivust mõjutab pinnasele mõjuv lisapinge, seda iseloomustab konsolidatsioonimoodul. Vee liikumine pinnases allub Darcy seadusele: Q = kAH / l, kus Q on filtreeruva vee hulk (m3 / s); A on filtratsioonivoolu põiklõikepindala (m 2); H on kahe põiklõike vaheline rõhulang (m); l on nende põiklõigete vahekaugus (m) (piki voolu). Pinnase veekindluse seisukohalt on olulised pinnase pundumine (mahu suurenemine märgumisel) ja leondumine (sisesidemete purunemine märgumisel, millega kaasneb niiskuse järsk kasv ja kandevõime suur langus). Kaljupinnased vees
aL h1 t= ln kA h 2 ehk aL h1 k= ln , At h2 kus h1 on veesamba kõrgus katse algul ja h2 katselõpul hetkel t. Rohkesti saviosakesi sisaldava pinnas veejuhtivuse määramine ei õnnestu ka langeva rõhuga permeameetri abil. Väga väikese veejuhtivusega pinnase k saab määrata kaudselt, pinnase tihenemise kiiruse kaudu. Selleks tuleb arvutada näiteks Casagrande või Taylori meetodiga konsolidatsioonimoodul : 4 h2 N 50 h 2 Cv = = 0,197 2 t 50 t 50 Kus h on proovikeha algkõrgus ja N50 on ajategur Vajaduse korral saab konsolidatsioonimooduli kaudu arvutada filtratsioonimooduli. k = C v mv w Kokkusurutavusmooduli peab sellisel juhul arvutama konsolideerumise vältel toimunud suhtelise vajumi alusel
vajalik ühikulise suhtelise deformatsiooni saavutamiseks, üheteljelisel tõmbel leidmine ei ole enamasti vimalik. Seepärast määratakse konsolidatsioonimooduli sõltuvuste kohta vastavalt veesisaldusest ja või survel. See tähendab, et proovikehale mõjub pinge ainult ühe telje suunas. konsolidatsioonimoodul otseselt kompressiooniteimi andmetest. Selleks tuleb voolavuspiirist: Cc'=0,00441w-0,033 ja Cv=0,25/W4L Teistes suundades saab proovikeha vabalt laieneda. Sellises pingeolukorras teimi käigus fikseerida proovi vajumise ajaline käik. Konsolidatsioonimooduli kus W- veesisaldus ja WL-voolavuspiir protsentides. Cv ühikuks on m2/sek. E=z/z
26) log t 2 - log t1 Eespooltoodud valemist konsolidatsioonimooduli kohta nähtub, et selle leidmiseks on vaja teada pinnase veejuhtivust ja kokkusurutavust. Kokkusurutavuse määramisega ei ole probleeme, kuid savi veejuhtivuse otsene leidmine ei ole enamasti võimalik Seepärast määratakse konsolidatsioonimoodul otseselt kompressiooniteimi andmetest. Selleks tuleb teimi käigus fikseerida proovi vajumise ajaline käik. Konsolidatsioonimooduli leidmiseks kasutatakse ühte kahest meetodist - Casagrande ehk aja logaritmi meetod või Taylori ehk aja ruutjuure meetod. Casagrande meetod. Selleks tehakse graafik vajumi sõltuvuse kohta aja logaritmist (joon 4.16). Aeg min ( log)
annaabi.ee 
