Karotenoidid on rasvlahustuvad pigmendid. Olenevalt konkreetsest ühendist varieerub nende värvus kollakasoranzist kuni punakasoranzini. Eri värvi pigmente eraldatakse mitmesugustest taimedest, näiteks porgandist, värvibiksa (annatopõõsa) viljadest, paprikast, tomatist jne. A-vitamiini eelühendina muutuvad karotenoidid inimorganismis vitamiiniks. Karotenoide lisatakse margariinidele, kondiitritoodetele, maiustustele, majoneesidele, kastmetele, konservidele ja teistele toodetele. Lähemalt nendest järgmisel slaidil: E160a beetakaroteen on kollakasoranz toiduvärv, mida kasutatakse margariinides, võides, kondiitritoodetes, jookides, maiustustes. Kõrvalmõjud praktiliselt puuduvad, kui suurtes kogustes võib muuta naha kollakaks. E160b biksiin on kollakasoranz toiduvärv, mida kasutatakse maiustustes, toiduravades, kastmetes. Võib tekitada ülitundlikkust ja nõgeslöövet.
Nad on suhtelistelt ohutud, see eest on siin grupis palju alumiiniumi sisaldavaid lisaaineid, ning see mõjub tõenäoliselt närvisüteemile üsna halvasti(Alzheimer, Parkinson) (F.Kala, 2006) Lõhna- ja maitsetugevdajad E600-699 Lõhna-ja maitsetugevdajaid kasutatakse toidule erilise ja meeldivalt soolase maitse ning hea lõhna andmiseks. Selle grupi põhi aineks on E621 ehk naatriumglutamaat(MSG). Seda lisatakse väga laialt lihatoodetele, konservidele, krõpsudele, pakkisuppidele jne. Väidetavalt leidub seda ka veinis, sojakastmes, zelatiinis ja linnaseekstaraktis. MSG esineb nii looduslikult kui ka kunstlikult. Kunstlik MSG kujutab endas mürki, mis ärritab närvisüsteemi. (A.Erin, 2010) 7 Magusained E900-999 Nende abil on võimalik valmistada madala kalorsusega tooteid(zero, light,suhkruvaba). Magusained jaotuvad kolmeks:Looduslikud magusained(ei loeta
Too näiteid. pH toime mikroobidele - Keskkonna reaktsioon mõjub mikroorganismidele. Enamus mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda (neutrofiilid) ning aluseline ja happeline keskkond on neile vastunäidustatud. Enamik roisubaktereid ei talu pH-d alla 5.0. Seda kasutatakse ära toiduainete hapendamisel ja konserveerimisel, et hoida ära pärmide ja hallitusseente kasvu hoidistes. Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist. Paljudele konservidele lisatakse äädikat. Juustus leidub propioonhapet. Hapukapsas sisaldab piimhapet ja veidi ka äädikhapet. Piimhapebakterite poolt sooles loodud happeline keskkond (eriti tekitatav atsetaat!) takistab roisubakterite arengut sooles. Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Atsidofiilid harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda
pH JA HAPNIKU TOIME MIKROORGANISMIDELE Keskkonna reaktsioon mõjub mikroorganismidele. Enamus mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda (neutrofiilid) ning aluseline ja happeline keskkond on neile vastunäidustatud. Enamik roisubaktereid ja haigusetekitajaid ei talu pH-d alla 5.0. Seda kasutatakse ära toiduainete hapendamisel ja konserveerimisel, et hoida ära nende riknemist ja tagada ohutus. Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist. Paljudele konservidele lisatakse äädikat. Ka paljud vürtsid (loorber jne) on happelised. Juustus leidub propioonhapet. Hapukapsas sisaldab piimhapet ja veidi ka äädikhapet. Piimhapebakterite poolt sooles loodud happeline keskkond (eriti tekitatav atsetaat!) takistab roisubakterite arengut sooles. Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis
annaabi.ee 
