Parimad on siiski heroilised laulud. ,,Meeste laul" ning ,,Enne ja nüüd" on kindel eesti kooriklassika. Miina Härma oli esimene Eesti naissoost orelikunstnik, koorijuht ja helilooja. Konstantin Türnpu sündis 1865 aastal Klooga mõisas ning suri 1927.a Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Nagu ka M. Härma, õppis ka Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta J. Kappeli järel Eesti Heategeva Seltsi koori. Pärast konservatooriumit täiendas ta end Berliinis ning tegi veel hiljemgi reise Saksamaale. Põhiosa tema loomingust moodustavad koorilaulud. Loomingu võib jagada kaheks: varasem periood ja hilisem. Varasema perioodi looming on enamasti lüürilised, lihtsakoelised, saksa mõjutustega. Koorilaulude hulgast võib leida ka saksakeelseid tekste, lisaks vaimulikke. Tuntuks on saanud ,,Kyrie" meeskoori esituses, kuigi algselt oli see naiskoorile kirjutatud. Tuntud on ka ,,Lauluke". Hilisem periood saabus 1916.a algul
A. Kunileid (Koidula) "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm". 1879 II Laulupidu Tartus 24 koori 1880 III Laulupidu Tallinnas 1sed heliloojad Aleksander Saebelmann Kunileid asjaarmastaja, u 30 a. Patriaotism "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm"(väike kammerkoor) eeltakt olemas, saadeta, segakoor, 4/4 taktimõõt, mõõdukas tempo. Aleksander Thomson asjaarmastaja, e. rahvaviisid. "Ketra, Liisu", "Kannel", "Sokuke ", "Pulmalaul". Friedrich Saebelmann ei lõpetanud konservatooriumit Peterburis. Ladusalt, vähem eestipärasust, sentimentaalsed, puudub karge omapära. "Kaunimad laulud" hoogne, erksarütmiline. "Ellerhein" ¾ taktimõõt, segakoor, mõõdukas tempo, loodusest.
Mall Sarv on meenutanud, et ükskõiksus ja laiskus kutsusid Lukis esile lausa olümposlikku viha. Õpetajale polnud niivõrd tähtis mitte see, kuidas keegi mõtleb, kuivõrd see, et üldse mõeldaks. Bruno Luki sõnul mõjutas kõige enam tema muusikalist mõtlemist ja sealhulgas pedagoogilist tööd tutvus Leningradi klaveriprofessori Nadezda Golubovskajaga (1891-1975). Nad kohtusid esimest korda 1941. aastal, mil grupp Tallinna õppejõude külastas Leningradi konservatooriumit tutvumaks sealse õppetööga. Lukk vaimustus Golubovskaja teadlikkusest kõige osas, mida too muusikas ette võttis teoste üksikasjalikust analüüsist kõige erinevamate aspektide kaupa. Nad mõlemad leidsid, et klaverimängu tehnikat tuleks omandada ainult muusikalise mõtte kaudu. Luki veendumus, et "alati ei pea istuma tundide kaupa klaveri taga palju on vaja enne lihtsalt läbi mõelda" inspireerib või pakub lohutust ilmselt paljudele (üli)õpilastele.
hea muusikaalane raamatukogu, millest oli ,Arvole, tulevasele suurele heliloojale, palju abi. Kui Rakveres avati muusikakool, otsustas Arvo ema teda sellesse kooli õppima panna.[9, lk20-21] Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Õppejõuks oli tal temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. Aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Pärast konservatooriumit oli Pärt juba tuntud ka väljaspool Eestit ning enamus tema kooliaegseid kontserdeid jõudsid ka kohe kontserdilavadele. 1962 saavutas tema lasetkantaat ,,Meie aed" ja oratoorium ,,Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Kuulus oli ka tema esimene orkestriteos ,,Nekroloog". Esimest korda Eesti muusikas kasutas Pärt dodekafoonilist tehnikat, mille pärast teda ka tol ajal palju kritiseeriti.1963
annaabi.ee 
