Konservatismist üldiselt: Konservatsim ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistel väärtustel. Konservatism, mis tekkis 18 sajandi lõpus, on enamus allikates määratletud kui ideoloogia, kuigi selle puhul kasutatakse erinevates allikates ka selliseid termineid nagu poliitiline filosoofia, filosoofiline orientatsioon, poliitiline teooria, poliitiline liikumine, poliitiline jõud jmt. Seejuures püütakse rõhutada, et konservatism nii ideede, organisatsioonide kui ka sotsiaalsete gruppide tasandil on pidevalt muutunud ja arenenud.Konservatismi rajajaks peetakse Edmund Burke'i, kes arvas, et pole õige anda igale inimesele võimalust elada nii, nagu mõistus talle ütleb, sest üksikisiku arusaam elust on ebatäielik, vaid mõistlikum on tugineda terve rahvuse kogutud ja hinnatud teadmistele. Sellest tulenevalt arvas ta, et ka konstitutsioone ei looda, vaid need nö ku...
Konservatism Uusajal kujunes konservatismist omaette poliitiline õpetus. Sellele panid aluse vihased reaktsioonid valgustuslikule mõistuseusule ja 1789. Aastal alguse saanud Prantsuse revolutsioonile. Konservatiivse hoiaku võtsid need ühiskonnakihid, kes kaitsesid vanu seisuslikke huve ja kartsid kaotada oma eesõigusi. Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavakd kuni 19. sajandi keskpaigani. Konservatismi isaks peetakse 18
· Nimetatakse teisiti erakond · Hakkasid kujunema 1932 PARTEI TÜÜBID · Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei o Peeti tõelisteks parteideks o Tekkisid ja said võimul tänu laienenud valimisõigusele ning võitlesid edasise laienemise eest o Tuginevad alamkihtidele Sarnasus liikumisele o Kõrge ideoloogiline tase - vajalik, et saada liikmeid o Kriitika valitseva korra suhtes o Organisatoorne bürokraatia
püksikutega 10 Mida räägivad meile pesu värvid? · Punane- väljendab kirge. Vere ja ohverdamise värv. Tundlikel inimestel võib esile kutsuda hirmu. Seega ei ole soovitav ,,kuritarvitada" punast igapäevaelus. Kuid uhke ja tugev naine võib seda endale lubada. · Roosa- nooruse, romantika, soovi värv. Rõhutab naiselikkust ja loob intiimset õhkkonda. · Hall- intelligentne. Kõneleb konservatismist, lihtsusest ja tarkusest. 11 · Sinine- konservatiivne, rahustav. Rõhutab kandja tarkust, rahulikkust ja iseseisvust. Sinine+punane- ergutav ja intrigeeriv. Türkiis+safiir- võivad kanda vaprad naised. Helesinine- sobib aga passiivsetele naistele. · Oranz- räägib 3-asjast: pikantsusest, elurõõmust ja kättesaadavusest. Heleoranz ehk virsikuvärv- kõneleb värskusest ja tervisest.
mitte sooline võrdõiguslikkus või sotsiaalabi, ka kristlikud ja muud parempoolsed parteid hakkavad reforme toetama (sh Merkel), subsidiaarsus väheneb, keskvõimu roll kasvab, konservatismi jooned jäävad, madalapalgalisi õhutatakse vanemapuhkusele (mis on madalalt tasustatud), kõrgemapalgalistel rohkem valikuid. Paindlikud hõivevõimalused. Erinevad lastehoiuvõimalused (üpris kallid, seega maksusoodustused). Perepoliitika USAs: Segu liberalismist ja konservatismist (töö eetika) ja üha karmistuv. Ainult 1 eesmärk- vaesuse leevendamine. Universaalsed meetmed (emaduspuhkus, avalik lastehoid, lapsetoetus) puuduvad, kõik meetmed vaesustesti põhised. “welfare mothers” peaaegu sõimusõna (üksikvanemate vaesuse näitajad väga kõrged, lastest alla vaesuspiiri ca. 20%). Al. 1990-ndate lõpust abiprogrammid osariiklikud, block grant keskvalitsuselt, jagatakse osariigi reeglite järgi: 2 a. jooksul peab töö leidma,
annaabi.ee 
