Oleme võõrandunud poliitikast, harva suudame koopereeruda oma huvide kaitseks. Hea näide vastupidisest on Pühajärve kooli juhtum, kus inimesed julgesid oma nime all võimuga vastakuti minna. Meie poliitiline aktiivsus on olnud tagasihoidlik, seda ei seostata kohustusega riigi asjades kaasa rääkida. Pigem pass/ID-kaart taskus poliitika. Mul on see õigus. Samas oleme me väga altid muutustele.Väärtustatakse aktiivset tegutsemist ja väljakutseid, alalhoidlikkusel ja konservatismil ei ole eriti kõlapinda. Kahjuks annab see tunda ka meie perspektiivitundes- ootame kiireid tulemusi ja materiaalseid hüvesid, huvi pikemaajaliste arengukavade vastu on leige. Meie demokraatia värskus on nii selle nõrkus kui tugevus. Me ei ole veel päris välja arenenud, meie sotsiaalne pool on hooletuses, me nõuame palju (seadusega ei saa tagada üksteisele naeratamist, ehkki see on meeldiv), meie ametiühingud on nõrgad ja rahast viisakad inimesed lihtsalt ei räägi
pruugi tähendada ei midagi muud kui vabadus nälgida. Pigem on see seotud isikliku arenguga ja õilmitseva individuaaliga: mis tähendab individuaali võimalust saavutada arusaam endast. Konservatism: Ideed ja doktriinid avaldusid esmakordselt kaheksateistkümnenda sajandi lõpus, üheksateistkümnenda sajandi algusel, püüdes vähendada liberalismi, sotsialismi ja natsionalismi kasvavat survet, seisis konservatism kaitses traditsioonilise sotsiaalse korra eest. Konservatismil on mitmeid laiendeid nagu Musterlik konservatism, neokonservatism. Sotsialism: kuigi sotsialismi algeid võib leida Levellers ja Giggersite teostest seitsmeteistkümnendal sajandil või Thomar More`i ,,Utoopia" teoses või isegi Platoni ,,Vabariik" kirjas, ei võtnud sotsialism poliitilise uskumuse kuju enne üheksateistkümnenda sajandi algust. See arenes vastureaktsioonina industriaalse kapitalismi ilmumisele. Varajases vormis oli sotsialism
- abitegu kitsamas mõttes - talu andis kiiretele hooajatöödele (sõnnikuvedu, heinategu, lõikus, rehepeks jne) lisainimesi - nn talupäevad, mida tehti korraliste teoliste osavõtuta teatud töödel (külv, viinapõletamine, voorid jne) Manufaktuurid - oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Pietism Levis vahetult pärast põhjasõda siinsete kirikuõpetajate hulgas. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismil e ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järg sest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Ratsionalism 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Piibel Vana- ja uus testament. 1686. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel
muutustele. Üks tuntum konservatismi põhjendaja oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke, kes avaldas 1790 teose ,,MõtiskIused Prantsuse revolutsioonist". Seal kritiseeris ta Prantsuse revolutsiooni sünnitatud XVIII sajandi valgustusfilosoofiat, mis püüdis ühiskonda reformida puhta mõistuse ja väljamõeldud ideede abil. Burke'i järgi pidi areng lähtuma iga rahva ajaloolisest omapärast ja toimuma rahulikult (evolutsiooniliselt) seaduslikkuse ja korra kohaselt. Tolleaegsel konservatismil oli tagurlik värving, sest selle varjus kaitsti feodaalkorda, absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegseid eesõigusi.Tänapäeval on maailmas palju erinevaid konservatiivseid ideoloogiaid, kuid üldjoontes iseloomustavad konservatismi järgmised põhimõtted: · Orgaanilisus Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu.
annaabi.ee 
