Artikli analüüs uurimistöö metoodikas. Antud uurimistöö probleemiks oli kognitiivsete defitsiitide esinemine skisofreenia haigetel, näiteks halvenenud verbaalse mälu ja pideva tähelepanu võime. Eesmärgiks oli tutvustada neuroplastika konsepti; uurida strateegiaid, mida psühhiaatriaõed saaksid kasutada, et parandada skisofreenia haigete kognitiivseid funktsioone, ning neid strateegiaid ka eluliselt kasutada. Uurimuse ülesandeks oli töös osalenud katseisiku nimega “H” viimine nii kaugele, et ta suudaks rakendada toimetulekustrateegiaid, et ta saaks hakkama positiivsete sümptomitega ja parandaks oma kognitiivset funktsioneerimist iseseisvalt
Fütosemiootika – uurimus taimedevahelise märgiprotsesside kohta. 1970ndatel hakkas Krampeni töödest huvitma Sebeok. 9) Thure von Uexküll, et al– endosemioos – Thure panustas palju nii meditsiini ja biosemiootikasse. Alustas Glotteral konverentse, seal kohtusid euroopa semiootikud ameerikasemiootikutega. Rahvusvaheliste biosemiootika konverentside eelkäija. Hoidis oma ise pärandit, arendas omailma konsepti. Thre peamine fookus oli demehhaniseerimisel, lähenemine, kus meditsiinis patsiendi keha e katkine masin pannakse uuesti tööle. Endosemioos – termin, mida kasutatakse inimkeha mittekeelelisi ja mittevaimsete interaktsioonisüsteemide uurimisel. Endosemioos on püüd seletada ja mõista informatsioonilisi suhteid, mis toimuvad organismis iseeneses. Ta võttis semiootika filosoofiast, lingvistikast ja
meelt oleksid. Näiteks NOHLEN eristab kolme erinevat populismi tähendust 1. Populism kui poliitika mida hinnatakse kas negatiivselt või positiivselt 2. Populism kui sotsiaalpoliitiline liikumine, mis on suunatud massidele ühelt poolt ja üksikule poliitikule kui liidrile teiselt poolt. 3. Populism kui poliitiline strateegia mobiliseerimisest ja ühendamisest. TAGUIEFF il on 6 konsepti populismi kohta jne! Kogutud materjali alusel tuli autor järgnevale teoreetilisele kokkuvõttele- Populism ei kujuta endast ideoloogiat klassikalises tähenduses. Ta on kombinatsioon heterogeensetest ja teoreetiliselt vastuolulistest elementidest. Ta on seotud poliitilise esindatusega ja on poliitiline stiil poliitiliste väljenduste või väljaütlemiste mõttes. b. Suurem osa sotsiaalteaduslikust kirjandusest seob end, vaatleb
1971 esimene 4 bitine 4004 microprotsessor 1971 ARPANET!!! Interneti eelkäija 1971 - IBM alustas grupiga System/r, mis kujunes SQL-ks 1972 Ralph Baer ,,Computer Space"(1970); Nolan tegi uue firma ATARI; ,,Pong" esimene edukas videomäng; (1977 ATARI siseneb koduarvutite maailma); Colossal Cave tekstipõhine seiklusmäng Will Growheri poolt; Ray Tomlinson loob e- maili programmi ARPANET-i tekib @; 1972 5 1/4 inch diskettes first appear. 1972 2 tähtast programmeerimise konsepti esitletakse: Objektorienteeritud Smalltalk idee Alan Kay XEROX,PARC Loogiline programmeerimine Prolog Alain Colmerauer; Hewlett-Packard tutvustab programmeeritavat kalkulaatorit 1973 Bob Metcalfe leiutab Etherneti C arenes 1969-1973 Thompson, Ritchie, Kerrighan 1978 ilmus raamat ,,The C Programming Language" 1975 Bill Gates & Paul Allen teevad uue BASICu MITS- le; Bill Gates & Paul Allen asutavad ,,Micro-Soft"-i; Asutatakse Zilog 1976 01
kontekstist ei saa aru, kumb on). Need kaks süsteemi peavad ühinema. Tihti tekib vajadus midagi juurde mõelda. Lõplik variant on tänapäevasele PSLle lähenenud. MOSKVA koolkonna skeem: Iga ütlus ja loome algab motiivist, millest tuleneb kavatsus. Kavatsus: koosneb eesmärgist ja strateegiast. Milleks ma kavatsen midagi öelda? Mis strateegiat kasutan. Sellele järgneb esimene programm. Mida ma sellest mõtlen ja mida ma sellest siis räägin ehk välja ütlen. Konsepti osad: Kujutlus, teave, hoiakud/emotsioonid/isikuline suhtumine. Tavasuhtlemisel arvatavasti ülekaalus on kogemuslikud kujutlused. Järgmine samm: üleminek lineaarsele süsteemiel. Subjekt, objekt, predikaat. Ega me saaks selle põhjal moodustada tuumlause, aga enamasti kasutame ... . Seetõttu peab toimuma minimaalsete semantiliste koodide ühendamine, sobitamine, sisestamine. Siin konstrueeritakse lausemall koos sellega, et valitakse sõnajärg ja sõnavormid